Miks muusika meid õnnelikuks teeb?

Foto: SCANPIX

Värske uuringu kohaselt armastavad inimesed muusikat üsna sarnastel põhjustel, miks neid paeluvad seks, narkootikumid, hasartmängud ja maitsvad toidud.

Selgus, et liigutavat muusikat kuulates vabaneb ajus kemikaal nimega dopamiin, mis on seotud nii motivatsiooni kui sõltuvusega, vahendas discovery.com.

Tegemist oli esimese uuringuga, mis sidus muusika nautimise dopamiini eraldumisega, kusjuures viimane vabaneb juba ainuüksi meelierutava muusika ootusel.

Tulemused pakuvad bioloogilist selgitust, miks on muusika mänginud suurt rolli erinevate kultuuride emotionaalsetes sündmustes üle maailma. Uuring pakub ka uut teavet inimese naudingusüsteemi töö kohta.

Montreali McGilli ülikooli teadlane Valorie Salimpoor selgitas, et muusikat kuulates jälgib inimene toone ja ootab, mis heli kõlab järgmiseks – väikeste tunnetuslike nüannside kooslus pakubki suurt naudingut. Tunnet põhjustab pea täielikult dopamiin.

Varasemas uuringus sidus Salimpoori meeskond muusikalise naudingu tugeva emotsionaalse virgutusega - muutused toimusid nii südamerütmis, pulsis, hingamissageduses kui teistes näitajates. Lisaks füüsilisele mõjule tekkisid inimestel sageli külmajudinad. Teadlased on leidnud, et kui viimane toimub kuulamisel, siis voolab veri dopamiini vabanemisega seotud ajupiirkondadesse.

Dopamiini seotuses veendumiseks uuriti kaheksat muusikaarmastajat, kes võtsid laborisse kaasa naudingut pakkuvad heliteosed. Katsetega selgus, et judinaid põhjustavat muusikat kuulates vabastas aju suurel hulgal dopamiini.

Teine eksperiment näitas, et dopamiin vabanes muusika ootuses kui judinate tekkimisel, kuid erinevates aju osades. Salimpoori sõnul on hämmastav, et dopamiin vabaneb millegi abstraktse, komplekse ja ebaselge ootusärevuses.

Ohio osariigi ülikooli uurija David Huroni väitel viitab uuring aga sellele, et muusika – nagu seks ja narkootikumid – võib olla nõrgalt sõltuvust tekitav.