/nginx/o/2016/05/26/5434833t1h616a.jpg)
Ligi veerand inimestest leiab, et nad on osanud viimase kolme aasta jooksul perevägivalda enam märgata ja pooled neist on vajadusel ka sekkunud, selgus täna Norra programmi lõpukonverentsil avalikustatud uuringust «Eesti elanikkonna teadlikkus soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas». Isiklikult on pooled elanikest mõnda perevägivalla juhtumit pealt kuulnud, näinud või kahtlustanud ning 67 protsenti neist ka sellele reageerinud.
Perevägivalda pere- või lähisuhtes peetakse kuriteoks ning uuringust selgus, et enamik elanikest ei leia, et see oleks pere siseasi, millesse kõrvalised isikud ei tohi sekkuda. Kõige sagedamini üritati vägivaldset olukorda ise lahendada (67 protsenti reageerinuist), politseid teavitati oluliselt harvem (25 protsenti reageerinuist). Küsitluses osalenud leidsid, et vägivallajuhtumitesse mittesekkumise üks peamisi põhjuseid on teadmatus, kuidas sellises olukorras õigesti toimida.
«Registreeritud naistevastase vägivalla ja perevägivalla juhtumite arvu kasvu saab selgitada sellega, et kannatanud ise on olnud piisavalt julged sellest rääkima,» ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. «Sellest annavad tunnistust üha enam ja valehäbita ka ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias avaldatud lood ning juhtumite analüüsid. See on väga märkimisväärne edusamm vägivallavastases võitluses.»
Norra programmi elluviimisel oli suur tähelepanu teavitustegevusel soopõhise vägivalla olemusest ja abisaamise võimalustest. Mõned aastad tagasi peeti perevägivalda peresiseseks asjaks ning sellest ei juletud rääkida, lähisuhte vägivalla ohvritele oli teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ebaühtlane ning psühholoogiline ja juriidiline nõustamine polnud kõikidele ohvritele kättesaadav. Rahastus oli projektipõhine, lühiajaline ja ebakindel.
Kui 2011. aastal pöörduti perevägivalla juhtumitega politsei poole keskmiselt 19 korda päevas, siis 2015. aastal pöörduti keskmiselt 35 korda päevas. Varjupaiga teenustele loodi Norra mudeli põhjal kvaliteedistandardid ning tänaseks pakutakse psühholoogilist ja juriidilist nõustamist tasuta kõikides Eesti tugikeskustes. Alates 2014. aastast hakkas ööpäevaringselt tööle ka nõuandeliin 1492.
Täna Tervishoiu Muuseumis toimunud konverentsil võeti kokku Norra toetuste ja kahe riigi koostöö mõju soopõhise vägivalla vastu võitlemisel ning tutvustatakse TNS Emori poolt läbiviidud uuringut. Norra Kuningriigi toetus vägivalla ennetamiseks ja ohvrite paremaks abistamiseks aastatel 2013–2016 oli kokku kaks miljonit eurot.
Norra toetusprogrammist rahastati kokku kümmet projekti, millele lisandus ka Eesti riigi enda toetus 352 941 eurot. Norra programm keskendus soolise vägivalla vähendamisele ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvrite paremate abisaamise võimaluste loomisele ning teadlikkuse tõstmisele nii spetsialistide kui ka elanikkonna hulgas.