USAs asuva Texase ülikooli psühholoogid jõudsid oma värske uuringu käigus järeldusele, et vaesuses kasvamine mõjutab lapsele geneetiliselt kaasa antud võimete realiseerimist juba enne kaheaastaseks saamist.
Vaesuses kasvamine kahandab lapse geneetilist potentsiaali
Nimelt näitas uuring, et ligikaudu pool sellest, kui palju jõukamates peredes elavate laste vaimsed võimed kümne kuu kuni kahe aasta vanuselt arenevad, langeb nende geneetilise päritolu arvele, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Vaesematest peredest pärit ja omaealistest arengus maha jäänud laste puhul ei tuvastanud teadlased samas peaaegu üldse geenidega seotud vaimsete võimete arengut.
Texase ülikooli professori Elliot Tucker-Drobi juhtimisel uurisid teadlased 750 kaksikute paari. Tulemused näitasid, et jõukamatest peredest pärinevad lapsed ei ole algselt geneetiliselt targemad ega võimekamad, kuid päritolu võimaldab neil oma potentsiaali paremini realiseerida. Tegemist on vana vaidlusega, et kas laste arengut mõjutab rohkem loodus või kasvutingimused.
Uuring näitas, et mõlemad tegurid on olulised ning õige kasvukeskkond mõjutab laste geneetilise potentsiaali avaldumist palju varem, kui eelnevalt arvati.
Tucker-Drobi sõnul on lapse arenguks lisaks päritud geenidele vaja ka kasvukeskkonda, sest puuduse all kannatavate laste kasvukeskkond ei võimalda neil oma geneetilisi võimeid täies ulatuses realiseerida.
Teadlased kasutasid imikute vaimse arengu uurimiseks Bayley väikelaste arenguskaalat, millega on võimalik hinnata lapse kognitiivset, keelelist ja motoorset arengut ning sotsiaal-emotsionaalset toimetulekut.
10 kuu vanustel ei olnud erinevatest kasvukeskkondadest pärinevate imikute arengu juures erinevusi veel märgata. Teiseks eluaastaks olid aga jõukamatest peredest pärinevate laste tulemused vaesemate perede lastega võrreldes palju kõrgemad.