Kuidas tahavad lapsed, et nendega konflikte lahendatakse?

Foto: Vida Press

MTÜ Lastekaitse Liidu seisukoht on, et igasugune lapse väärkohtlemine on keelatud ning taunitav. Lapsele füüsilise valu tekitamine ei kanna kindlasti karistamise eesmärki, vaid tegemist on lapse alavääristamisega ning rikub lapse õigust kehalisele puutumatusele, õigust inimväärikusele.

Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last kirjutatakse, et lapse kehaline ja vaimne väärkohtlemine toob endaga kaasa lapse alandamise ning mõjutab negatiivselt lapse edasist vaimset ja füüsilist arengut (nt vaimse tervise probleemid, õpiraskused, hälbiva käitumise kujunemine jt).

Lapse löömisel või vaimsel alavääristamisel saadame lapsele signaali, et probleeme lahendatakse vägivalla teel ning lisaks lapse väärkohtlemisele võtab tulevikus laps üle samad käitumismustrid.

Kuidas lapsed ise reageeriksid, kui nende lapsed reegleid rikuksid?

• Arutaks olukorda ja annaks nõu käitumisel;
• Räägin nendega ja ütleksin, mida teha tuleb;
• Arutaksime seda ja määraksime õige karistuse;
• Räägiksin rahulikult, sest jube tunne on näiteks, kui sind pannakse koduaresti;
• Ma paluksin, et nad rääkiksid oma teo põhjustest, oleksin rahulik, olenevalt teost või suhtumisest noomiksin;
• Küsiksin rahulikult, miks nad seda tegid ja räägiksin nendega, kuidas seda enam mitte teha;
• Ma räägiks nendega asjad rahulikult läbi ja arutaks, mida saaks selle vältimiseks teha;
• Ma üritaks selgitada välja, miks ta nii tegi ja räägiks, miks on oluline kokkulepetest kinni pidamine;
• Ma arutan sel teemal lapsega ja leiaks lahenduse;
• Prooviksin rääkida rahulikult ja uuriksin, äkki on põhjuseks mured koolis/sõpradega.

Allikas: Kokkuvõte uuringust «Lapse osalemine pereelus» (2015) Lastekaitse Liit