Looduse tähtsust ülitundliku inimese elus kinnitab ka Sosi.
«Loodusega kooskõla, väljas olemine – seda ei tohi kindlasti ära unustada. See on väga suur abimees,» ütleb Sosi.
Ülitundlikest lastest tuleb rohkem rääkida
Ühelegi lapsevanemale ei ole võõras olukord, kui laps viskab poes pikali ja hakkab kisama. Võib arvata, et tal on lihtsalt selline tuju. Kuid Riisik väidab, et selle taga võib olla hoopis lapse ülitundlikkus.
«Lapsevanem mõtleb, et oi, laps on paha, tahaks teda justkui karistada või ära nüüd nuta või tõuse nüüd püsti. Tegelikkuses on tal lihtsalt ülestimulatsioon ja ta ei oska seda muud moodi väljendada,» räägib Riisik.
Terje leiab, et väga oluline teema on just ülitundlik laps ja neist tuleks rohkem rääkida.
«Me saaksime aidata väga paljusid lapsi, see teema kindlasti on lastevanematele, et mõista oma lapsi ja kasvatada neid paremini,» räägib Sosi.
Tekib küsimus, et kui lihtne on mittetundlikul vabemal kasvatada tundlikku last.
«Kui mittetundlik vanem ise ei tunne midagi, siis arvatakse, et see ei ole tõsi või et ta ei saa nii tunda. Näiteks, kui ma olin hambaarsti juures, siis hambaarst ütles mulle - sa ei saa praegu valu tunda, pani mulle justkui mingi reeglistiku, et sa ei tohi praegu valu tunda. Sa ei saa tunda, aga ma reaalselt tundsin meeletut valu. See on võib-olla samamoodi, et me tihti arvame, et kui mina ei tunne midagi, siis teine inimene ei saa ka seda tunda. Tundlik laps arvab, et ta ei tohi seda tunda ja ta hakkab kõiki neid asju alla suruma, mis tegelikult on suur karuteene lapsele tulevikus üldse hakkama saamisel. Sest ta arvab, et ta ei tohi neid asju kogeda, et see on vale, et ei tohi olla selline nagu ma olen. See on väga raske lapsele ja seetõttu on väga oluline, et lapsevanem teaks seda,» räägib Riisik. Ta lisab, et eriti raske on tundlik olla meesterahval.
«Meid on õpetatud, et me ei tohi tundeid kogeda, et me ei tohi nutta, et me peame olema raudsed ja tugevad mehed. Kuid tegelikkuses on nutmine väga vajalik instrument, mis inimesele on kaasa antud. See on sama nagu autol on jahutusvedelik. Selleks, et mootor üle ei kuumeneks, on vaja vahepeal jahutada ja samamoodi on nutmine. Siis tegelikult naised nutavad hästi palju meeste eest, sest nad tunnevad, et mehel on südames-hinges väga valus, aga nad ei oska seda väljendada, sest meid ei ole õpetatud. Keegi kunagi ei ole meile öelnud, et me võiks midagi tunda.»