/nginx/o/2011/01/10/496362t1hed2b.jpg)
Värske uurimuse kohaselt ohverdavad beebi või haigete vanemate eest hoolitsemiseks suurema tõenäosusega uneaega just naised ehk lisaks depressioonile ja uneapnoele kärbivad nende uneaega ka soorollid.
Naised ohverdavad uneaega teiste eest hoolitsemiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui kellelgi on unehäireid, arvavad arstid, et piisab probleemi põhjuse kindlakstegemisest ja õige ravimi, ravi või operatsiooni määramisest,» vahendab Cincinnati Ülikooli Kuntzi töö- ja pereelu uurimiskeskuse juhataja David Maume’i WebMD’le öeldut kliinik.ee.
«Kuid mis puutub magamisse ja paljudesse kohustustesse, mida meil ärkveloleku ajal täita tuleb, siis tekitavad ebavõrdsed ootused nende kohustuste suhtes soolisi erinevusi uneajas. Nii võib väita, et igapäevaelus valitsevast soolisest ebavõrdsusest rääkides mõeldakse viimasena uneajale, mis viitab sellele, et perekonnaringis ei ole sooline võrdsus nii levinud, kui meile ehk arvata meeldiks,» lisas Maume.
Michigani ülikooli teadlased analüüsisid enam kui 20 000 tööl käiva lapsevanema unepäevikuid.
Selgus, et naised tõusid öösel kellegi eest hoolitsemiseks üles 2,5 korda suurema tõenäosusega kui mehed. Kui naistel tuli keset ööd ärgata, olid nad lisaks üleval kauem kui mehed: vastavalt keskmiselt 30 ja 44 minutit.
Kõige üllatavam on ehk aga see, et selline erinevus uneajas ei kadunud ka siis, kui pere ainsaks toitjaks oli naine. Umbes 28 protsenti naistest, kes pidas peret üleval, tõusis öösel teiste eest hoolitsemiseks üles, samas kui meeste seas oli vastav näitaja vaid 4 protsenti.
Asjatundjate sõnul võib see soorollidest tingitud ilmselge erinevus uneajas mõjutada tugevalt naiste tervist, elukvaliteeti ja isegi karjäärivõimalusi.