/nginx/o/2016/05/16/5393237t1h1f26.jpg)
Kuu alguses ütles näitlejanna Jennifer Aniston ajakirjale People antud intervjuus, et kõige meeldejäävam kommentaar, mis talle on kunagi tehtud, ei olnud tema imekaunite juuste või veatu naha kohta. Kõige rohkem läks talle südamesse hoopis see, kui üks vähihaige naine vaatas keemiaravi ajal «Sõprade» kordusosi, sest sai sealt palju jõudu juurde.
Ajakirjas küsiti ka teistest kuulsatelt naistelt, millised on olnud nende joaks kõige meeldejäävamad komplimendid, mis nad on teistelt naistelt saanud. Vaid üksikud neist mäletasid hea sõnaga nende välimuse kohta tehtud komplimente, enamasti olid kõige meeldejäävamad hoopis komplimendid naiste südamlikkuse, huumorimeele või emaduse kohta, kirjutab Psychology Today.
Nii tundub, et kõige rohkem lähevad naistele korda komplimendid, mis kiidavad mõistust või südant, mitte ilu. Sellegipoolest tehakse kõige rohkem komplimente just välimuse kohta.
«Sa oled nii ilus!»
«Lahedad teksad!»
«Milline soeng!»
«Oo, kui kena - sa oled nii sale/päevitunud/heas vormis/jne.»
Naiste vestluses võib selliseid komplimente kuulda päris tihti ja seda on tõendanud ka teadusuuringud, mis on välja selgitanud, et naised teevad teistele naistele rohkem komplimente kui mehed ja et suuremalt jaolt puudutavad need välimust.
Paraku ei pruugi olla ainult välimusele keskendunud komplimentidel väga hea mõju. Kuigi naise tuju võib selle järel ajutiselt tõusta, võib sel pikemas plaanis olla hoopis negatiivne mõju. 2009. aastal avaldasid psühholoogid Rachel Calogero, Sylvia Herbozo, ja Kevin Thompson töö, milles selgitasid, et ilule keskenduvad komplimendid soodustavad enda objektina hindamise harjumust. «Välimust kiitvad komplimendid on oma olemuselt objektiseerivad, sest pööravad naise tähelepanu sellele, kuidas see teistele paistab ja paneb neid end hindama kui objekti,» kirjutasid nad.
Teisisõnu kinnistavad välimusele keskendunud komplimendid sotsiaalset normi, et naise keha teistele vaatamiseks, kritiseerimiseks ja hindamiseks. See on tõsine probleem arvestades seda, et objektiseerimine põhjustab naistele häbi oma keha pärast, välimusärevust, depressiooni ja toitumishäireid. Kuna sellised vaimsed häired puudutavad nii paljusid naisi, on meie kõigi kohus olla oma sõnadega ettevaatlikum ja mõista, kuidas need võivad teistele mõjuda.
2011. aastal uuris Janie Rees-Miller sugudevahelisi meelitusi lähemalt ja avastas, et tihtipeale ütlevad naised üksteile hästi ka selleks, et paremini jutu peale saada ja libedamalt lobiseda. Veelgi enam - kui naine kiidab teise naise välimust, on enamasti selle taga siiras soov tõsta teise enesehinnangut. Mõlema tuju tõuseb, ja ajutiselt on sel kahtlemata positiivne mõju.
Objektiseerimist vältides võiks aga teha naistele veidi sügavamõttelisi komplimente, mis ei puuduta ainult pinnapealset. Mis saaks siis, kui me kiidaks sõbranna välimuse asemel tema tegusid? «Sa oled nii ilus» asemel saab öelda ka «Sa said selle tööga väga hästi hakkama», «Aitäh, et sa oled nii hea kuulaja» jne. Ka noortele neidudele peaks ütlema «armas» asemel hoopis «tugev» ja «tark».
Välimusega seotud komplimentidel on veel üks konks. Näiteks võivad rohkem kahju kui kasu teha komplimendid, mis on kehakaalu, suuruse, nahavärvi ja rõivaste kohta, sest need väljendavad teatud kehaideaale, mille saavutamine on paljudele võimatu. «Sa näed nii sale välja» on koormatud väljend, mille kasutamist peaks kindlasti vältima. Seevastu on hoopis teine mõju sellistel meelitustel, mis võtavad kokku kogu naise olemuse. Näiteks «Sa näed välja nii terve/tugev/särav/õnnelik». Nii jääb õhku positiivne noot ilma kahtlase tagamõtteta.