Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Psühholoog soovitab: vähem small talk'i!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kätlin Konstabel
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Ilus ilm täna, kas pole? Viimased nädala on muudkui sadanud-tuisanud-kõrvetanud, see on nii tüütu. Liiklusummikud on läinud üha hullemaks või kuidas teile tundub? Ja elu Eestis, teadagi, võiks olla parem. Täna räägib psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel rubriigis «Psühholoog soovitab» pisijutust.

Kes meist ei oma väiksemat või vägevamat arsenali sobivatest lausejuppidest või küsimustest, millega vestlusi alustada ja natuke reel hoida. Vahel kasutame me neid lihtsalt ebakindlusest – et tunda end turvalisemalt, sest see on suhtlemises nagu kindla peale minek. Ometi võiks teinekord mõelda, kas pisijuttude (small talk) rääkimine on alati vajalik ja mõistlik.

Psühholoogidele meeldib ikka eksperimente teha ja suhtlemist uuritakse nende abil samuti. Kui psühholoogialaboris on pandud võõraid inimesi omavahel vestlema ja ühtedele on antud ülesandeks rääkida justnimelt maast-ilmast pisijuttu ja teistele anti kätte rida isiklikumaid teemasid, siis eksperimendi järel inimestelt vastastikuse meeldimise kohta küsides selgus, et teise variandi puhul nähti vestluskaaslast palju positiivsemas valguses. Seega: isegi juhuslikult vestlema sattunud inimeste puhul mõjutavad tähenduslikumad vestlused hinnangud soodsamas suunas.

Mõned aastad tagasi avaldas grupp teadlasi Arizona ülikooli teadlase Matthias Mehli juhtimisel uuringu, kus katses osalenud tudengitel salvestati katkeid nende erinevatest jutuajamistest. Salvestused analüüsiti, vaadati, kas tegemist on pisijutu või sügavama, sisulisema vestlusega. Sinna juurde vastasid noored ka küsimustele enda üldise heaolutunde kohta. Selgus, et õnnelikumad inimesed suhtlesid üldse rohkem, aga nende vestlustes oli õnnetumatega võrreldes kahe kolmandiku võrra vähem pisijuttu, palju rohkem oli sisulisemat laadi suhtlemist. Isegi kui me saa öelda, kas heaolutunne julgustab inimesi teisega sügavamat kontakti otsima või põhjustavad tõsisemad vestlused paremat enesetunnet (või on tõesed mõlemad variandid), oleks siin koht mõelda – mis jutte me ise teistega räägime ja kuidas end seejuures tunneme. Küllap on paljudele tuttav kogemus, kui mingil üritusel on justkui palju suheldud, tutvutud, räägitud – aga pärast on ikka tühi tunne, et milleks see kõik.

Naised vältigu ärijutte ajades small talk’i

Muide, ärijutte ja muid läbirääkimisi pidades peaksid pisijutust hoiduma just naised, mehed mitte. Aasta eest avaldasid Müncheni ülikooli teadlased uuringu, mille tulemused näitasid, et kui mehed alustavad rahaasjus läbirääkimisi pisijutuga, siis saavutavad nad tõenäsoliselt tavapärasest parema tulemuse; naiste puhul leiti aga asjad vastupidi olevat. Selgituses viitavad teadlased soostereotüüpide mõjule. Naiste puhul peetakse ju püüdeid head kontakti luua tavapäraseks ja seega mõjub nende puhul rohkem väike üllatusefekt, kui nad räägivad otsesemat juttu. Meeste puhul aga avaldab muljet see, kui nad näitavad oma soostereotüübile justkui mittevastavat oskust suhtlemist pehmelt alustada.

Tõsi, enesest rääkimise puhul peab olema mõistlik. Võhivõõrale kohe enda kogu eluloo, maailmavaate detailsete seisukohtade ja südamesaladuste prauhti! ettekandmine võib mõjuda ehmatavalt – sest teine pool tajub seda võib-olla ebameeldiva kohustusena samaga vastata. Niisamuti ehmatav võib olla ilma ette hoiatamata sarnase ülekuulamise läbiviimine inimesel, kes selleks üldse valmis pole.

Niisiis on oluline olla vestluspartneri osas tähelepanelik – kui too näib olevat tore ja natukegi suhtlemisaldis, siis alustada pisijutuga ja sealt samal teemal edasi liikuda. Küsimus töökohast võib olla pealiskaudne, aga kui julgeda seejärel huvi tunda,  et mis inimesele selles töös huvi pakub ja võlub, on see juba midagi muud. Selle asemel, et paluda inimesel kuivalt üles loetleda kohti, kus ta on reisinud, võiks näiteks huvi tunda selle kohta, millised on kõige meeldejäävamad reisimälestused. Ka esmapilgul kõige pealiskaudsemal teemal rääkides on võimalik luua teise inimesega tähendusrikas side ja saada tema inimese sisemaailma kohta palju põnevat teada.

Miks mitte aga teha endaga väikest katset? Järgmise nädala jooksul pealtnäha huvitavate inimestega vesteldes liikuge pisijutult üle sisulise vestluseni sagedamini kui muidu tavaks. Kindlasti saate kõva koormuse julgusetreeningu mõttes ja nagu muidu trenni tehes, saate suure tõenäosusega ka hea enesetunde.

Tagasi üles