Kuidas vanemad meile õpetasid, et naised ei tohi öelda ei

Foto: Vida Press

Meie kultuur on läbi imbunud väärarusaamadest ning meie vanemad on enamasti tahtmatult ja eneselegi teadmata edasi andnud uskumisi, mis panustavad tugevalt vägistamiskultuuri. See on seesama kultuur, kus ohvreid süüdistatakse, kus naisi vägistatakse, sest «nad kandsid liiga lühikest seelikut» või «nad on selle ära teeninud – miks nad siis on nii litsakad!».

Seetõttu on ülioluline, et me õpiksime ära tundma lapsepõlvest kaasa antud tõdesid ning neid ümber lükkama. Everyday Feminism kirjeldab pikalt ja põhjalikult, miks see on oluline. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte.

1. Nad õpetasid sulle, et laps ei tohi öelda ei. Väga paljud vanemad sunnivad oma lapsi olema teiste lastega füüsiliselt lähedased – ka siis, kui lastes tekitab see ebamugavustunnet. «Ole nüüd, tehke kalli ja musi, te olete ju nii armsad!» Tuleb tuttav ette? Lapsena polnud sul õigus sellele vastu vaielda, tõenäoliselt pressisid su vanemad seni peale, kuni sa vastutahtsi naabripoisiga musitasid. Nii et kui ka sinu laps ütleb ei, püüa meeles pidada: laste kehad kuuluvad vaid neile endile ning neid ei tohi mingil juhul sundida füüsilisse lähedusse, kui nad end mugavalt ja hästi ei tunne, isegi, kui olukord paistab süütu ja lapsevanemate silmis «nunnu».
    
2. Nad ütlesid sulle: «Noh, poisid jäävad ju poisteks.» Suuremaks kasvades tuleb laste seltskondades sageli ette olukordi, kus poisid tüdrukuid kiusavad ning liiga sageli on tüdrukute kehad mänguasjadeks, mille arvelt lõbutseda. Kõik need patsist kiskumised, basseinis trikoode tirimised – see on tegelikult vägivalla üks vorme ja see pole miski, mille peale õlgu kehitada ja tõdeda, et poisid jäävad vaid poisteks. Kui sa oma tütart selles olukorras ei aita, õpib ta, et kui ta vajab abi, ei ole seda kuskilt saada ning lisaks õpib ta, et meessugu võibki tema keha objektistada ja sellega «mängida».
    
3. Nad ütlesid sulle: «Aga seda tüdrukuks olemine tähendabki.» Neiuikka jõudes kõnnid sa mööda tänavat, kui ühtäkki mööduv mees sulle nilbusi ütleb või möödasõitvast autost kutid signaali lasevad ja seksiga seotud lauseid hüüavad. Kui see juhtub sinuga esimest korda, oled sa ilmselgelt endast väljas, oskamata kuidagi käituda ning oma vanematele juhtunust rääkides öeldi sulle tõenäoliselt: «Seda tüdrukuks olemine tähendabki.» Sulle öeldi, et see on normaalne, nii on mehed ajast aega naistega käitunud ning parem on seda ignoreerida, sellele mitte tähelepanu pöörata. Mida sulle aga ei öeldud? Et see pole normaalne, et sellega ei peaks leppima, et vägistamiskultuuri vastu peab astuma välja, mitte selle järgi kohanduma.

Ainus põhjus, miks «poisid jäävad poisteks» on tõsiasi, et me lubame neil jätkuvalt objektistavalt ja ründavalt käituda. Aga me peaksime kasvatama oma lapsi teadmises, et olenemata nende soost – nende kehad on ainult nende enda omad ning mitte kellelgi pole õigust nende kehasid kommenteerida, neid objektistada või ammugi mitte neid katsuda. Ja kui me ütleme ei, siis see tähendab ei ja me ei pea seda rohkem põhjendama.