Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kümme asja, mis on räpasemad kui tualettpott

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: Vida Press

Pole ime, et paljud inimesed ei taha käia avalikes tualettides, sest need on eemaletõukavalt räpased. Tegelikult on aga igapäevaselt pruugitavaid esemeid, mis on tualettpotist veelgi mustemad.

  1. Su nutitelefon. Mõtle selle peale järgmine kord, kui telefoni vastu põske surud. Telefoni puhastamiseks võiks iga paari päeva tagant pühkida seda alkoholis immutatud lapiga. Selliseid lappe müüakse näiteks bensiinijaamades, kirjutab Good Housekeeping.
  2. Su töölaud. Ja mitte natuke, vaid koguni sada korda räpasem kui keskmine tualettpott. See on ka loogiline, kui arvestada, et enamasti ei pesta töölauda enne, kui see hakkab kleepuma. Pese töölauda korra nädalas. 
  3. Liftinupud. Halb uudis liftiga sõitjatele - nendel nuppudel, kuhu sa vajutad mitu korda päevas, on 40 korda rohkem baktereid kui vetsupotil. 
  4. Lõikelaud. Kuna enamasti lastakse lõikelaud pärast kasutamist vaid vee alt läbi, koguneb sinna ohtlikke baktereid. Lõikelauda tuleb kindlasti korralikult pesta eriti siis, kui sellel on lõigatud toorest liha.
  5. Lapse turvatool. Turvatoolidele koguneb keskmiselt umbes kaks korda rohkem pisikuid kui vetsupotile. Tooli puhastamiseks ei ole aga üldiseid juhiseid ja täpsemaid hooldusnõuandeid tuleb vaadata konkreetse turvatooli kasutusjuhendist. 
  6. Su vaip. Pehme, mõnus ja… täis pisikuid. Pane tähele - vaibas on koguni kuni 4000 korda rohkem baktereid kui tualettpoti küljes. Soovitus on lihtne: tõmba põrandaid korra nädalas. 
  7. Su käekott. Kott, kus sai hoiad oma raha, võtmeid ja teisi igapäevaseid tarbeesemeid, on samuti väga räpane. Kõige mustem osa kotist on sang. Koti puhastamine sõltub sellest, mis materjalist see on. Kangast ja nahast kotti saab hõlpsasti pesta vedelseebi ja sooja veega.
  8. Raha. Sularaha käib käest kätte ja selle külge koguneb ääretult palju mustust. New Yorgi Ülikooli uuring näitas, et ühe rahatähe peal on umbes 3000 bakteritüüpi. 
  9. Arvuti klaviatuur. Arvuti taga olles on kogu maailm sinu kätes, aga seal võib olla ka kolibakter ja stafülokokk. Klaviatuuri puhastamiseks keera see tagurpidi ja koputa sodi välja. Seejärel kasuta desinfitseerivaid lappe, et nupud puhtaks pühkida. 
  10. Jääkuubikud kiirtoidurestoranis. Loomulikult pole iga toidukoht löödud sama vitsaga, kuid uuringud on näidanud, et kümnest kiirtoidurestoranist kuues on jääanumas rohkem baktereid kui tualettpotist võetud vees. 
Tagasi üles