Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kaks asja, mida ei tohiks lapse esimestest hammastest välja lugeda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Tita esimeste hammaste lõikumine on tähtis sündmus ja kindlasti ka kergendus, kui sellele eelnes nii mõnigi unetu öö. 

Enamasti lõikuvad lapse esimesed hambad 4.-7. elukuu vahel, aga mitte alati. On ka neid, kel tulevad kikud veidi varem või hoopis hiljem. Sageli nähakse hakkaste lõikumise taga midagi enamat kui see tegelikult on ja hakatakse lapsi omavahel võrdlema, justkui tähistaks hamba ilmumine suurt arenguhüpet kirjutab Bellybelly. 

Tegelikult pole see sugugi tõsi, sest on ka lapsi, kel on juba sündides hammas suus. See ei pruugi ka tähendada, et esimesel hambale järgneksid kohe teised ning kokku võib 20 piimahamba lõikumiseks kuluda isegi mõni aasta. 

Peale selle, et lapse hammaste lõikumist ei ole mõtet seostada vaimse arenguga, ei näita see ka midagi lapse toimumusliku valmisoleku kohta. Kuna varasematest aegadest on senini liikvel palju müüte ja eksiarvamusi, mis võivad kihutada uue hamba avastanud lapsevanemat midagi järsku muutma, tasub meelde tuletada, mida hamba ilmumine ei tähenda.

See ei tähenda, et tita tuleks rinnast võõrutada! Hammaste tulek ei näita, et laps ei vaja rinnapiima. Paljud emad kardavad hammaste tulekut ja mõtlevad, kuidas see hakkab imetamist mõjutama. Tegelikult pole vaja karta, et laps hakkaks hammustama, sest kui imetusvõte on korrektne, et saagi laps nibu hammustada, sest tema keel katab alumise igeme ja ka hambad. 

Kui laps hammustab ema, siis juhtub see pigem siis, kui ta ei söö aktiivselt - näiteks söömisega alustades või lõpetades. Pealegi on hammustamise probleem enamasti ajutine (kuigi valus) faas.

See ei tähenda, et laps oleks valmis tahket toitu sööma! Selleks, kas lapsele võib pakkuda tahket toitu, on teised arengulised märgid. Tavaliselt beebi:

  • Suudab iseseisvalt ja püsivalt istuma tõusta.
  • Oskab sirutada toidu poole ja seda enda suu juurde viia. 
  • Tal on kadunud refleks keelt välja suruda (kui väiksemale beebile panna midagi suhu, ajab ta keele välja).

Kuigi mõnel lapsel võivad hambad ilmuda suhu juba enne neljandat elukuud, ei ole see tõenäoline, et nad oleks tegelikult valmis tahket toitu sööma. Tavaliselt on lapsed tahkeks toiduks valmis alles pärast kuuendat elukuud, kuid see oleneb täpsemalt lapsest ja tema vajadustest. Uuri lisatoiduga alustamise kohta lähemalt oma perearstilt.

Hamba olemasolu ei näita, et laps peaks midagi närima või et ta oleks võimeline rinnapiimast raskemat toitu seedima. Võta esimese hamba tulekut kui armsast päeva, kuid ära tähtsusta seda üle ja jätka imetamist.

Tagasi üles