Kümme huvitavat fakti orgasmide kohta

Foto: Vida Press

No kellele siis ei meeldiks orgasmid – need on ühed toredamad hetked, mida inimene võib keha kaudu kogeda. Lisaks stigmale, mis orgasmidest rääkimisega sageli veel kaasas käib, on veel nii mõndagi huvitavat, mida sinagi ehk veel orgasmide kohta ei teadnud.

1. On olemas haigus, mille tulemusel on naine pidevas erutusseisundis (persistent genital arousal disorder – pideva seksuaalse erutuse sündroom) ning võib päevas saada isegi kuni sada orgasmi. See algab sageli ootamatult ja ennustamatult ning kuigi orgasm pakub hetkelist leevendust, on tegemist siiski elu tugevalt segava seisundiga. Üks selle haiguse käes kannatanud naine, Gretchen Molannen, tegi mõned aastad tagasi lõpuks enesetapu.
2. Meditsiinilised orgasmid. 19. sajandil kannatas 75 protsenti naistest müstilise haiguse all, mis põhjustas ärevust ja ärrituvust. Varem nimetati seda haigust hüsteeriaks, kuid tänapäeval teame me, et tegemist on seksuaalse frustratsiooniga. Kuna aga viktoriaanlik ühiskond mõistis naiste seksuaalse erutuse hukka, läheneti asjale meditsiiniliselt, et patsiendid saaksid otsida abi. Ravi oli üsna lihtne: meedikud viisid läbi genitaalmassaaži, mis kulmineerus orgasmiga. Kuna arstid aga kurtsid, et see on pikk ja vaevaline protseduur, leiutati vibraator.
3. Orgasm kui valuvaigisti. Orgasmi ajal on su aju piltlikult üle ujutatud endorfiinidega, mis on võimsad valuvaigistid. Saksa neuroloog Stefan Evers on uurinud, kas seks aitab valuga toime tulla ning tema uuringus osales sadu migreeni all kannatajaid. 60 protsenti kinnitas, et pärast seksi ei olnud valu nii terav ning naiste valutaluvus tõusis pärast orgasmi 107 protsendi võrra.
4. Genitaalid pole vajalikud. Rahulduseni jõutakse üldiselt seksiaegse genitaalse stimulatsiooni kaudu, aga seksuoloogid on leidnud ka alternatiivseid orgasmipäästikuid. Mõnel juhul on võimalik närvisüsteemi «treenida» nii, et orgasmipäästikuks on mõni teine kehapiirkond. See tuleb tavaliselt ette selgroovigastustega inimeste puhul – näiteks 2004. aastal suutis üks halvatud mees viia end orgasmini pöialt imedes. 50ndatel oli aga naine, kes suutis saada orgasmi iga kord, kui keegi tema kulme silitas. 2013. aastal otsis meedikutelt abi 41-aastane naine, kes hakkas mingil põhjusel iga kord hambaid pestes orgasmini saama.
5. Eesnäärmevähk. Harvardi ülikoolis on jõutud järeldusele, et mehed saavad vähendada eesnäärmevähi riski, kui nad sageli orgasme saavad. Mehed, kes ejakuleerivad üle 21 korra kuus, saavad 22 protsenti väiksema tõenäosusega vähi. Üks teine uuring on aga leidnud, et kui nädalas saada rohkem kui kolm orgasmi, langeb südamerabanduse tõenäosus 50 protsenti.
6. 20. sajandi alguses uskusid günekoloogid, et naise orgasm on rasedaks jäämise eeltingimus ning et orgasmitõmbluste eesmärk on aidata spermal munarakuni jõuda. 50ndatel läbi viidud uuring küll lükkas teooria ümber, aga näiteks seafarmides kasutatakse jätkuvalt sama praktikat – Taanis leiti, et siga seemendamise ajal stimuleerides on poegimise šanss 6 protsenti kõrgem.
7. Joogasm. Indiana ülikoolis tehtud uurimuse põhjal on 20 protsenti naistest joogat praktiseerides orgasmi kogenud. Fenomeni kogetakse kõige sagedamini Kundalini jooga ajal, mille eesmärk on jõuda spirituaalse avanemiseni. Genitaalorgasmi asemel ütlevad naised, et kogevad pigem «üle keha orgasmi». Barbara Carrellas on õpetanud joogasmi saavutama juba kolm aastakümmet ning kinnitab, et orgasmini võib jõuda läbi hingamisharjutuste.
8. Ejakulatsioonirekord. 40ndatel uskusid teadlased, et viljakuse edukuse otseseks põhjuseks on jõud, millega sperma vastu emakakaela purskub. Seksuoloog Alfred Kinsey ei uskunud seda juttu ning uuris asja lähemalt. Tema uuringus osales 300 meest ning ta mõõtis mõõdulindiga, kui kaugele mehed ejakuleerisid. 2/3 meeste seemnepurse ei olnud purse, vaid pigem tilkumine, kuid ühe mehe seemnevedelik lendas suisa 2,5 meetri kaugusele. Sellest ajast peale on inimesed rekordi nimel võidelnud ning naiste ejakulatsioonirekord on näiteks 3 meetrit.
9. Kontrollimatu aevastamine. Mõned inimesed kannatavad haruldase seisundi all, mille tõttu nad aevastavad kontrollimatult orgasmi saades ning selle järel. Esimest korda uuriti häiret põhjalikult 2008. aastal, kui dr Harold Maxwell ja dr Mahmood Bhutta asjaga tegelema asusid. Nad avastasid, et põhjuseks on geneetiline viga, mille tõttu närvid, mis kontrollivad orgasmi ja aevastamist, lähevad «lühisesse». Kõigil meist on ninas erektiilset kudet, aga kõnealuse häire all kannatavate inimeste ninaseinad punduvad seksuaalse erutuse ajal, mis põhjustabki aevastamist.
10. Orgasmid ajusurmas. Kui ajusurnud inimest hoiab elus respiraator, saavad ka tema närvirakud piisavalt hapnikku. Õiget kohta stimuleerides võib esile kutsuda Laatsaruse sündroomi – ajusurnud inimene tõstab oma käed rinnale risti. Neuroloog ja ajusurma ekspert Stephanie Mann on kinnitanud, et kuna Laatsaruse sündroomi on võimalik esile kutsuda, võib sama hästi inimese närvisüsteemi stimuleerides ka orgasmi esile kutsuda.

Allikas: All Time 10s.