/nginx/o/2011/01/07/495385t1hc55a.jpg)
Pereterapeut Aita Keerberg kirjutab ajakirja Pere ja Kodu jaanuarinumbris, et seksuaalelu probleemide tekkeks ei ole suurt kriisi vaja - näiteks raseduse ajal ja lapse esimese eluaasta jooksul on partnerite rahuolematus seksiga pigem reegel kui erand.
Esiteks mõjutavad naise suguiha hormonaalsed nihked seoses raseduse, sünnituse ja imetamisega, lisaks valab õli tulle mõningane kogus muret ja hirmu.
Üldiselt taastub naise suguelundite seisund, mis võimaldab seksuaalset erutust ja tugevamat orgasmi, 2-3 kuud pärast sünnitust, kuid see ja eriti psühholoogilise valmiduse tekkimine seksiks võib võtta ka tunduvalt kauem aega.
Paljud lahkuminekud, mis leiavad aset mõne aasta jooksul pärast lapse sündi, ongi Keerbergi sõnul alguse saanud naise füsioloogias toimuvate muutuste ekslikust tõlgendamisest - ajutiste probleemide puhul omistatakse teineteisele negatiivseid mõtteid, tundeid ja kavatsusi, uurimata, kuidas asjalood tegelikult on.
Keerbergi sõnul ei tohiks aga täiskasvanud küps inimene tunda ennast solvatu või alandatuna seetõttu, et partner ei taha temaga seksuaalvahekorda, et partner vihastab või on pettunud, kui ei saanud, mida tahtis.
Küps inimene arvestab teise tunnetega ja aktsepteerib neid ning on teadlik ka enda tunnetest ja vajadustest - näiteks tuleks vältida olukordi, kus seks lihtsalt kannatatakse välja partnerile vastutuleku korras, mis omakorda paneb end tundma ohvri ja ärakasutatuna ning süvendab vastumeelsust.