/nginx/o/2016/02/11/5033719t1haa5b.jpg)
USAs viidi läbi uurimus, millest selgus, et suur hulk noortest ja nende vanematest tunneb, et nad on nutiseadmetest sõltuvuses. Mida sellises olukorras ette võtta?
Kuidas piirata enda ja laste nutiseadmete kasutust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huff Post uuris ekspertidelt, kuidas nemad soovitavad nutiseadmete kasutust piirata.
1. Dr Michael Rich: unustage ajapiirangud
Dr Rich Bostoni lastehaiglast ütles, et pole mõtet teeselda, et arvuti, telefon ja muud seadmed ei kuulu meie igapäevaelu juurde. Kuna lapsed kasutavad nutiseadmeid koolitööde tegemiseks, suhtlemiseks ja ka eneseväljenduseks, siis pole sellest mingit kasu, kui vanemad seavad lastele ajapiiranguid, sest selline suhtumine enam ei toimi.
Rich sõnas, et range ajapiirang muudab nutiseadmed laste jaoks lihtsalt «keelatud viljaks», mida laps soovib veelgi enam kasutada. Liibanoni teadlased on ka läbi viinud uuringu, millest selgus, et lapsed, kelle aega ekraanide ees piiratakse, veedavad tegelikult nutiseadmetes rohkem aega kui lapsed, kelle vanemad ei sea kindlat ajalimiiti.
Aita lapsel hoopis aega teistmoodi veeta: palu teda endale appi või mõelge üheskoos välja, mida laps saavutada tahaks. Kuna suvevaheaeg on peagi käes, räägi lapsega läbi, millised võiksid tema suvepäevad olla. Ta võiks palju magada, et välja puhata; sõpradega rannas ja õues käia. Ja see aeg, mis lapsel õuesolemisest üle jääb, võib ta ju olla arvuti taga. Tuleta lapsele meelde, millised tegevused on tema elus olulised ja millised vähem olulised.
2. James A. Roberts: ole eeskujuks
Raamatuautor ja käitumispsühholoogia ekspert James A. Roberts ütles, et vanemad peaksid eelkõige jälgima, et nad ise ei kasutaks nutiseadmeid autoroolis olles või söögilaua taga. Lapsed on nagu käsnad, kes haaravad nähtu endasse ja hakkavad seda kiirelt jäljendama.
Roberts usub sellesse, et kodus võiksid olla elektroonikavabad tsoonid ja nutiseadmete kasutusele võiks seada ajalise piirangu, mis kehtib kõigile pereliikmetele. Ta soovitab hoida nutiseadmeid eemale magamistoast, söögilauast ja perekondlike tegevuste ajaks võiks nutiseadmed ära panna.
Roberts soovitab jälgida ka märke, mis viitavad probleemidele. Näiteks kui lapsevanem on seadnud paika ajalimiidi, kuid avastab, et tema laps on salaja nutiseadmeid kasutanud, siis see on kindlasti probleem.
Kõige tähtsam on Robertsi sõnul siiski see, et vanemad annaksid oma käitumisega lastele head eeskuju. Enne, kui hakkate reegleid paika seadma, veenduge, et te järgite neid ka ise.
3. Jamie Howard: jõudke probleemi tuumani
Uurimused on näidanud, et lapsed, kes kasutavad internetti «patoloogilisel moel», on tõenäolisemalt depressioonis, hüperaktiivsed või neil on suitsiidsed või enesehävituslikud mõtted. Kliiniline psühholoog Jamie Howard lausus, et selliste probleemidega lapsed võivad end välja elada läbi problemaatilise nutiseadmete kasutuse.
«Ma näen pidevalt lapsi, kelle jaoks valmistab sotsiaalmeediast eemalolek probleeme, kuid see pole nende peamine mure,» sõnas Howard. «Tavaliselt on suuremaks probleemiks ärevus, depressioon või kiusamine.»
Howardi poole pöördusid näiteks ühe teismelise tüdruku vanemad, kes ütlesid, et tüdruk ei suuda 20 minutitki ilma telefonita olla. Selgus, et teised tüdrukud kiusasid teda internetis ja ta tahtis kogu aeg jälgida, mida nad tema kohta postitavad.
Kuigi ekspertide soovitused on erinevad, on neis kõigis üks läbiv nõuanne: kuulake oma lapsi. Näidake lastele, et elus on palju enamat kui see, mida nad ekraanil näevad.