Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/05/04/5337355t1h69ba.jpg)
Matthew Kelly kirjutab oma raamatus «Intiimsuse seitse kihti» sellest, kuidas kõige tähtsam asi siin elus on saada parimaks versiooniks iseendast. Ta nimelt räägib sellest, kuidas inimestena on meie ainus tõeline kohustus siin elus areneda ja läbi teadlikkuse õilsamaks, kaastundlikumaks, andestavamaks ja sügavamaks transformeeruda.
Seetõttu on tähtis leida enda ümber ka kaaslased, kes samuti soovivad näha meie arengut, selle asemel, et meie ebaõnnele suure hurraaga kaasa elada. Ometi oleme tänapäeval ümbritsetud kadedusest, üksteisele «ära panemisest», kriitikast ja ahnusest ning on raske leida neid, kes tõesti südamest ainult õnne ja edu soovivad, vahendab Kathleen Kanervikko portaalis Motivaator.
Matthew Kelly küsib oma raamatus suhteliselt otse: «Kas sina toetad teisi enda ümber nende parimaks versiooniks saamisel?» Selles küsimuses peitub ju tegelikult loogika ka sinu enda arengu kohta. Justnimelt nendest inimestest, kellega suhtled, sõltub kaudselt ka see, kas sa saavutad oma elusoleku eesmärgi ehk arened ja kasvad hingeliselt, avades oma südame ka neile, kes seda ei vääri – või mitte. Oma käitumist peegeldame tagasi ju kõikides inimestes, kellega kokku puutume. Seega küsi endalt kohe: «Millal ma viimati kellegi edusammu üle rõõmustasin? Kedagi toetasin? Kedagi tubli töö eest tunnustasin või heateo eest tänasin?»
Muidugi on kõige tähtsam elus toetada ja armastada oma perekonda, oma kaaslast ja lapsi ning olla kindel, et ühine elutee on valitud inimesega, kes tegutseb samuti sinu kõrgema potentsiaali kasuks, mitte ei kisu sind emotsionaalselt ning füüsiliselt alla. Samuti on oluline küsida sama oma sõprade ja tuttavate kohta, aga eelkõige oma töökaaslaste ja kolleegide käest. Nendega veedame koos ju suurema aja oma elust ja otsesest suhtlusest nendega oleneb ka meie produktiivsus, edukus, töörõõm ja rahulolu.
Sama saab küsida ka oma juhi käest. Kas juht näeb sind pelgalt vaid liinitöölisena või tajub ka suuremat pilti, kus sa arened ja muutud, liikudes samm-sammu haaval karjääriredeli tipu poole? Kas sinu juht toetab sind selles või pigem pärsib su arengut, kartes ühel päeval ka oma töökoha pärast?
Sama võid küsida ka enda kohta. Kas sina üldse poetad kiidusõnu kui töökaaslane suure projektiga hakkama saab või hoopis närid kadedusest kööginurgas küüsi? Kas sa oled pigem see, kes inspireerib ja motiveerib isegi rasketel hetkedel või see, kes oma halva tujuga ka teiste meeleolule kriipsu peale tõmbab? Kas sa väljendad oma tundeid, olles aus iseenda ja teiste vastu või surud pahameelt alla, julgemata oma tõelistel mõtetel kajada lasta?
Kõik need vastused näitavad sulle, kas sa järgid oma eesmärki muutuda paremuse suunas või hoopis pärsid oma loomulikku võimet tõusta iga päevaga veidike kõrgemale. Seda, mida sina välja kiirgad, kiirgavad sulle vastu alati ka teised. Seega ära küsi endalt, miks õhkkond nii närviline on? Ole pigem ise rahulikum. Ja ära kritiseeri teisi õeluse eest. Ole pigem ise õilsam. Ja ära kindlasti mõista kedagi hukka valede eest – kultiveeri igas situatsioonis parem ise ausust Kasutades sama strateegiat nii töö juures, kodus kui ka sõprade seas, saab areng alles tõelise alustala alla.
Näita teistele, kuidas elada oma kõrgeima potentsiaali nimel ning toeta kõiki, kes valivad sama eesmärgi ja tee. Vali inspiratsioon, mitte destruktsioon.