/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2011/01/06/495034t1h2840.jpg)
Viru keskus reklaamib oma aasta alguse allahindlust lausega, et 72 protsenti naistest mõtleb šoppamisele iga minut. On sellel väitel siis tõepõhi ka all?
Kas mõtled šoppamisele iga minut?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru Keskuse turundusjuhi Taivi Koitla sõnul põhineb reklaamides kasutatav väide novembrikuus Viru keskuse külastajate hulgas koostöös reklaamiagentuuriga Vatson Wunderman läbi viidud uuringu tulemustel.
«Uuring viidi läbi kindla eesmärgiga, et saada olukorrast adekvaatne tagasiside ja kinnitus tekkinud loovideele,» märkis Koitla.
Kokku küsitleti Koitla sõnul 400 kaubanduskeskuse külastajat, kelle käest uuriti peamiste ostuotsuse mõjutajate ja ostlemisega kaasnevate emotsioonide kohta.
«Antud küsitluse tulemusel väidame, et teatud hulk naisi mõtleb ostlemisele iga minut sõltumata asukohast. Küsimus oli üles ehitatud selliselt, et kui tihti vastaja üleüldse ostlemisele mõtleb ning vastamiseks olid valikvastused,» selgitas Koitla.
Keskuse turundusjuhi sõnul on analoogseid küsitlustulemusi saadud ka mujal maailmas. Näiteks näitas üks rahvusvaheline uuring, et 57 protsenti naistest eelistab šokolaadi seksile ning 61 protsenti eelistab šoppamist seksile.
Üks teine, Suurbritannias 2008. aastal läbi viidud uuring näitas aga sarnaselt Viru keskuse reklaamlausega, et 74 protsenti naistest mõtleb šoppamisele iga minut.
Samuti on erinevad uuringud näidanud, et umbes pool naistest eelistab šopingut ajaveetmisele oma partneriga või seksile oma partneriga.
Kuigi Viru keskuse reklaamis pole uuringutulemuste päritolu kohta ühtki viidet (see on olemas vaid Viru keskuse kodulele avalehel), ütles tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna peaspetsialist Kadri Kauksi, et sellise reklaami puhul, mis ei kutsu inimest tarbima konkreetset toodet, ei ole viide uuringule kohustuslik.
«Kui aga reklaamiobjektiks on toode ning talle omistatakse omadused, mis teeksid seda teistest samaväärsetest oluliselt paremaks, siis peab olema seda võimalik ka tõendada,» lisas Kauksi.
Seega ei ole antud reklaam Kauksi sõnul eksitav - küll on aga eskitavad olnud näiteks reklaamid, kus üks või teine mobiilioperaator on kuulutanud «Tallinna parimat leviala» ja muud sellist.
Kuidas on aga lood Sinuga, kallis lugeja? Kui tihti mõtled šoppamisele Sina? Ja kui tihti käid päriselt šoppamas?