Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kaia Kapsta-Forrester: tülid tekivad peres peamiselt raha ja laste pärast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerti Kulper
Copy
Foto: SCANPIX

Täna toimuval emadepäeva konverentsil «Miks me armastame kärgperet?!» rääkis konverentsi peakorraldaja SA Väärtustades Elu juhatuse esimees Kaia Kapsta-Forrester, et meil tuleb õppida elama kärgpere reaalsusega, kuhu kõik osapooled võtavad kaasa oma eelneva elu. Ning see õppimine ei ole sugugi lihtne.

«Meil endal on suhte lagunemises alati suur osa,» sõnas Kaia-Kapsta Forrester. «Suhtes olles sa hakkad nägema teist inimest piiratult. Väga raske on siis, kui armumise faasist läheb suhe üle võimuvõitluse faasi. Väga paljud sinna jäävadki, ei jõua armastuse faasi. Selleks, et sinna jõuda, tuleb teadlikult teha ise midagi teistmoodi. Eriti kärgperes, kuhu on kaasa võetud lapsed eelnevast suhtest. Näiteks mina elan Šotimaal ning minu lapsed ei pea seda kodumaaks, vaid peavad koduks Eestit. Ning minu välismaalasest abikaasa mõistis, et lihtsam on täiskasvanul midagi muuta kui lastel. Me kolime seepärast kõik koos Eestisse.»

«Me võime näha maailma suuremalt,» rääkis Kaia Kapsta-Forrester. «Oleme oma pere sees kokku leppinud, et andestame üksteisele. Meie peres ei karistata. Füüsiliselt kindlasti mitte, aga ka mitte sõnadega. Meie peres on igaühel õigus öelda, mida ta tunneb ja kuidas ta asjadest aru saab. Minu abikaasal eelmisest abielust lapsi ei ole. Kuid võin kinnitada, et statistika peab paika. Peamised tülide vallandajad on raha (34 protsendil juhtudel peetakse tavaperedes peamiseks) ja lapsed (14 protsenti). Kärgperedes on need numbrid 33 protsenti ja 22 protsenti ehk lastest tuleb tülisid kärgperedes rohkem kui tavaperes.»

«Kuidas lahendada olukordi nii, et laps ei tunneks ennast selles uues peremudelis kõrvalejäetuna? Kuna kärgperes tuleb arvestada väga paljude erinevate osapoolte heaoluga, tekib ka rohkem probleeme, mis sageli jõuavad pereringist kaugemalegi, näiteks psühholoogi või isegi kohtuni,» lausus Kapsta-Forrester. «Elu kärgperes on keeruline nii lastele kui täiskasvanutele ning ühiskonnana on meie jaoks äärmiselt oluline teadvustada, et selliseid peresid tuleks emotsionaalselt toetada ning aidata neil toime tulla.»

Tagasi üles