/nginx/o/2016/05/02/5332039t1h1bc3.jpg)
Täna Õpetajate Majas toimuval emadepäeva konverentsil ütles psühhoterapeut ja raamatu «Eluterve kärgpere käsiraamat» autor Katrin Saali Saul, et lapsed seovad vanemaid igaveseks – ei eksisteeri sellist asja nagu ekslaps.
Katrin Saali Saul: kes on kuulnud sellisest asjast nagu ekslaps?!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sa jääd oma partneriga seotuks nii kauaks, kui teil on ühine laps,» sõnas Katrin Saali Saul. «Viga, mida kärgperes tehakse kõige sagedamini, on see, et kes lahkub, laseb lapsest lahti. Ja see, kes jääb, hoiab liigselt lapsest kinni. Kolmas viga – järgmine partner ei võta last omaks ja utsitab vanemat, et ta jätaks lapse n-ö maha. Aga kes on kuulnud sellisest asjast nagu ekslaps?!»
Katrin Saali Sauli sõnul elab laps rahus ja turvatundes, kui tal on jätkuvalt kaks vanemat, isegi kui nende omavaheline suhe ei pidanud vastu. «Kaks vanemat on lapsele nagu kaks maamärki, mille järgi orienteeruda. Laps ei peaks valima, vaid tal on õigus olla koos mõlemaga. Ei tohiks öelda mitte ühtegi halba sõna teise vanema kohta. Aga inimesed otsivad sageli liitlast lapses, kes toetaks ekspartneri sildistamisel halvaks.»
«Mida teha, et elu kärgperes toimiks? On vaja head tahet, teadmisi-oskusi ja hingeavarust, aga seda kõikide osapoolte poolt,» märkis Katrin Saali Saul. «Kärgpere on kui tiim. See on koostöö meistriklass. Kärgere ei ole nõrkadele, egost kantud indiviididele. Ilmtingimata ei pea laps hakkama armastama seda uut vanemat või uus partner teise last. Kuid see peaks olema austus, mis seob nad kokku. Ühine nimetaja on hea tahe, avatud süda – kuidas teha koostööd lapse heaolu nimel.»
«Lahkuminekul üks kõige suuremaid komistuskive on see, et hakatakse üksteist sildistama halvaks,» selgitas Katrin Saali Saul. «Tavaliselt ei lahku see, kes on halvem, vaid see, kes on julgem. Tavaliselt lahkub mees – või siis naine, kes on kindel oma turvalises hakkamasaamises. Ka see n-ö «halb» partner võib aga olla lapsele hea vanem. Hakatakse kätte maksma, manipuleerides ja mitte võimaldades teisel veeta aega lapsega. Kui mõlemad võtaksid vastutuse – et nad mõlemad on vastutavad halva eest, siis ei tekiks nii palju halvaks sildistamist, süüdistamist.»
SA Väärtustades Elu (www.rasedus.ee, www.prep.ee) alustas tegevus 2006. aastal koostöös EV Rahvastikuministri bürooga ning selle peamiseks tegevusülesandeks sai raseduskriisi nõustamissüsteemi rajamine Eestis. 2009. aastal alustati perede vaimse tervise terviklikuma toetamise eesmärgil PREP- paarisuhtekoolitusega – täiskasvanute täienduskoolituse vormiga, mis aitab aru saada mil moel partnerid teineteisega käituvad, kuidas omavahel suhtlevad ja millised on nende hoiakud kooselu suhtes, ning teadvustada, millised on mallid ja mida tuleks muuta või parandada.