/nginx/o/2016/05/02/5332025t1h8448.jpg)
Naistearst dr Made Laanpere meenutab kurba statistikat, et iga viies naine alates 15. eluaastast on kogenud paarisuhtevägivalda ning kärgpere pakub paarisuhtevägivallale rohkem võimalusi. Kõige efektiivsem vahend paarisuhtevägivalla vastu võitlemiseks on ühiskonna suhtumise muutus – me peame õppima ära tundma ja taunima igasugust vägivalda lähisuhetes.
«Miks rääkida kärgpere teemal perevägivallast? Seepärast, et kärgperes on vägivallale rohkem võimalusi,» selgitas dr Made Laanpere täna toimuval emadepäeva konverentsil «Miks me armastame kärgperet?!».
«Lähisuhtevägivallast kõige suurema osa moodustab paarisuhtevägivald. See ei ole ainult füüsiline vägivald – see on ka vaime vägivald, majanduslik vägivald, seksuaalvägivald. Toimepanijateks on 88 protsenti mehed ja 11 protsenti naised. Iga inimene kahjuks ei oska oma vihaga teistmoodi toime tulla, kui teist verbaalselt või füüsiliselt kahjustades. Viidates Hardi Volmeri loole, et kodusõjas surma ei saa – siis tegelikult ei ole see alati tõsi.»
«Armastus mitte ei muutu vägivallaks, vaid armastus ja vägivald käivad sageli koos,» märkis dr Laanpere. «Tavaliselt need suhted algavadki suure armastusega ja alles hiljem, kui vägivallatseja ei saavuta enam oma eesmärke, vägivald vallandub. Need inimesed on tihti väga hea manipulatsioonivõimega isikud. Uuringud näitavad, et need, kes on vägivallategusid toime pannud, taunivad vägivalla kasutamist keskmisest ka oluliselt vähem.»
Made Laanpere sõnul on lähisuhtevägivalla eripäraks, et sageli toimub see kõige tavalisemates kohtades ning kodust äraminek vägivalda ei peata. Vägivald on korduv, ohver tunneb end sõltuvana vägivallatsejast ning lapsed on tunnistajateks ja ohvriteks. «Paarisuhtevägivald on pikaajaliste raskete tervisekahjustuste põhjustaja ja mõjutab kõige enam seksuaalset reproduktiivtervist. Mõjutab immuunsussüsteemi ja mõjutab seda, kas soovitakse lapsi või mitte. Raseduse ajal kahjuks väga sageli paarisuhtevägivald eskaleerub.»
«Paarisuhtevägivald mõjutab lapsi – vägivaldne, alandav õhkkond lapsele omab igal juhul väga pikaajalist emotsionaalset mõju,» märkis dr Laanpere. «Selline keskkond ei ole sobiv, et lapsed saaksid oma emotsionaalsed vajadused rahuldatud. Sellises keskkonnas kasvanud lastel on vähesed sotsiaalsed oskused – neil on saladused, nad ei saa oma muredest rääkida. Ja nad võtavad käitumismustrid üle, kuna neil puuduvad probleemide lahendamise oskused teistmoodi kui vägivalla abil.»
Laanpere tõi näiteks uuringu, mille kohaselt ELis keskmiselt leidis 27 protsenti vastajatest, et naistevastane vägivald on väga levinud, Eestis arvas nii 11 protsenti. «Eesti on siin ühes paadis Läti, Leedu, Poola ja Ungariga – neis riikides peetakse seda probleemi vähem tähtsaks. Eestis ei olda väga teadlik ka vägivalla vastastest meetmetest,» rääkis Laanpere. «Me peame vägivallale ühiskonnas rohkem tähelepanu pöörama – sest see ei mõjuta ainult naisi, vaid ka lapsi ja seejuures veel sündimata laste arengut ja elu!»
Õpetajate Majas toimuval emadepäeva konverentsil saavad sõna Kaitseväe juhataja Riho Terras, naistearst dr Made Laanpere, raamatu «Eluterve kärgpere käsiraamat» autor Katrin Saali Saul, PREP-paarisuhtekoolitaja Kaia Kapsta-Forrester, lastepsühhiaater dr Piret Visnapuu-Bernadt, ajaloolane David Vseviov, piiskop Joel Luhamets, soolise võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta.
Poliitikute debatis «Kas selliseid perekondi me tahtsimegi?» astuvad üles Helmen Kütt, Priit Sibul, Heidy Purga ja Maire Aunaste.
Vaata ka Postimehe ülekannet konverentsist!