Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Riho Terras: lõpptulemuseks võiks olla sooneutraalne kaitsevägi (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagmar Lamp
Copy
Erna Retk 
Viru vangla naiste võistkond
Erna Retk Viru vangla naiste võistkond Foto: Raigo Pajula / PM / Scanpix Baltics

Täna toimuval emadepäeva konverentsil «Miks me armastame kärgperet?!» rääkis kaitseväe juhataja Riho Terras, et noort inimest mõjutavad kõige rohkem kolm faktorit: kodu, kool ja sõpruskond. Viimane võib mõjutada tihti ka negatiivselt, sest isa ja vanaisaga koos reeglina kanepit ei suitsetata.

«Ajateenistuses osalevad umbes pooled Eesti noormehed ja üha rohkem noori naisi,» rääkis Eesti Kaitseväe juhataja Riho Terras. «Ideaalis võiks olla lõpptulemus sooneutraalne kaitsevägi – et kaitseväes käivad noormeeste kõrval ka neiud. Kõige rohkem mõjutavad noori kindlasti need lood, mida räägivad neile isad ja vanaisad kodus, saunas. Mida rohkem on isad ja vanaisad seotud olnud riigikaitsega, seda suurem huvi on noortel meestel-naistel riigikaitse vastu.»

«Teiseks suureks mõjutajaks on kool. Aasta-aastalt suureneb koolide hulk, kus riigikaitset õpetatakse. Ja ka väga palju neidusid tunneb huvi kaitseväe vastu ning tänu sellele tekib ka poistel parem suhtumine riigikaitsesse,» märkis Terras. «Kolmas mõjutaja on sõpruskond, kuid see mõju ei ole kahjuks alati kõige positiivsem. Näiteks jõuab kaitseväkke järjest rohkem kanepisuitsetajaid, kuid vaevalt on nad teinud seda koos isa ja vanaisaga. Kuid sõpruskonna mõju võib olla ka positiivne, nt sporditegemisele ja tervisele. Sõpruskond mõjutab väga palju. Kodu peab sõpruskonda jälgima.»

«Kokkuvõttes – kaitseväes ei saa enam noort meest kasvatada. Saab teda võib-olla natuke lihvida – briljandiks! Minu ettepanek – lihvime neid kive!» sõnas Riho Terras.

 Õpetajate Majas toimuval emadepäeva konverentsil saavad sõna naistearst dr Made Laanpere, raamatu «Eluterve kärgpere käsiraamat» autor Katrin Saali Saul, PREP-paarisuhtekoolitaja Kaia Kapsta-Forrester, lastepsühhiaater dr Piret Visnapuu-Bernadt, ajaloolane David Vseviov, piiskop Joel Luhamets, soolise võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta.

Poliitikute debatis «Kas selliseid perekondi me tahtsimegi?» astuvad üles Helmen Kütt, Priit Sibul, Heidy Purga ja Maire Aunaste.

Konverentsis teeb ülekande ka Postimees, vaata ülekannet siit!

Tagasi üles