Korista hommikuti
Tegelikult kehtib see muude asjade kohta ka – kui sead endale tegevuseesmärgid just hommikuks ja hakkad asjaga kohe pihta, siis on kõige tõenäolisem, et saad oma töö tehtud kiiremini ja tõhusamalt kui ülejäänud päeva jooksul. Pealegi on ju pärastlõunat korrastatud elamises tunduvalt meeldivam veeta.
Määra ajakava ja pea sellest kinni
Kui koostad endale ajakava ja tegemist vajavate tööde nimekirja (muidugi võimalikult realistliku), siis on igale tegevusele kuluvat aega lihtsam planeerida. Võid teha ka pikaajalise plaani – näiteks paned paika, et igal laupäeval ajavahemikus 10.00–12.00 on koristamisaeg. Kui pärast selle aja möödumist tunned, et sul on jaksu veelgi tõhusamaks ja pikemaks kraamimiseks, siis lase käia! Kui mitte, siis vähemalt tead, et oled endale seatud eesmärgi täitnud.
Loo hea abivahendite süsteem
Pole midagi ebameeldivamat, kui avastad koristamist alustades, et su kraamimisvarustus on üsna kesine – mõni puhastusvahend on parasjagu otsa saanud ja puuduvad nt sobivad puhastuslapid. Kõige parem oleks enne pihta hakkamist luua endale püsiv ja tõhus koristusvahendite süsteem. Hoia varustust ühe koha peal ja mõtle välja süsteem nende kõigi kaasas kandmiseks. Muidu võid avastada, et jooksed kraamimise ajal muudkui tarbetult edasi-tagasi ning kulutad asjatult aega.
Väldi segajaid
Ei ole mingi saladus, et tänapäeval on tähelepanu kõrvale juhtivaid tegureid päris palju. Oled koristushoos, kuid nutitelefon annab heliga märku, et keegi saatis meili või sõnumi? Lugemine võib võtta küll vaid 10 sekundit sinu ajast, kuid viib mõtted parasjagu käsiolevast tegevusest eemale tunduvalt kauemaks. Võid mõneks hetkeks kaotada keskendumisvõime ja seega lükkub lõppeesmärgi saavutamine edasi. Et koristamine ei veniks lõputuks, tasuks kiusatusi vältida ja lülitada mõneks ajaks välja teler, arvuti, tahvelarvuti ja panna ka telefon vaiksele režiimile.
/nginx/o/2016/05/02/5331231t1hcbd5.jpg)