«Pealt jää, seest laava,» on Viivi Luike (70) iseloomustanud eravestluses üks kirjamees. Tõepoolest, Viivi Luige seniseid intervjuusid iseloomustab kõige paremini sõna «väljapeetud».
Arteri küsimusele, mida arvab Viivi Luik abikaasa Jaak Jõerüüdi presidendiks pürgimisest, vastas ta, et presidendikampaania on alles nii algusjärgus, et vara on veel midagi öelda. Kas ta aga näeks ennast täiskohaga Kadrioru perenaisena, kui abikaasast saaks president? «Ma ei loobuks kirjutamisest,» kõlas vastus. Kirg kutsetöö vastu ühelt poolt ja loomuomane jahedus välisel suhtlusel teiselt poolt paigutab Viivi Luige Ingrid Rüütli ja Helle Meri vahele.
Viivi Luik on Jaak Jõerüüdiga abielus 1974. aastast. Diplomaadi abikaasana on ta elanud Helsingis, Roomas ja New Yorgis, nii et rahvusvahelist suhtlust tunneb ja esileedi esimese aasta kleidifopaasid ilmselt karta pole. Tema imago ei anna küsimusele «Mis tal seljas oli?» alustki – selleks ta on liiga ilmselgelt oma abikaasa iseseisev partner, kes varjust välja pääsemiseks endale eraldi tähelepanu tõmbama ei pea. Tema 2010. aastal ilmunud romaan «Varjuteater» on pühendatud «JJ-le, on olnud minu kodu maailmas». Viivi Luige tuntuim teos, 1985. aastal ilmunud autobiograafiline romaan «Seitsmes rahukevad» kuulub Eesti kirjandusklassikasse.
Tartu ülikooli ajalooharidusega Kadi Tarandit (49), keda lähem tutvusringkond hüüdvat Käbiks, on abikaasa Indrek iseloomustanud kui erakordselt hea huumorisoonega inimest, ehk seetõttu ei maksagi imestada, et veel paar aastat tagasi nimetas ta ennast kolme lapsega üksikemaks ja võõrtöölise abikaasaks. Oli ja on ju Indrek tööl europarlamendis. Kadi on lisanud, et see on olnud aeg, mil ta pidanud õppima alandlikkust, ning kui ta vajab abi, saab seda sotsiaalvõrgustiku sõpradelt.