Marko Reikop: saame kokku*

Marko Reikop. Foto: Liis Treimann

Kui aastavahetusel Tais Jomtieni rannal päikest võtsime, küsis kõrval ristsõnu lahendada püüdev võõras mees, kas ta võib arvata, mis keelt me omavahel räägime, ja pakkus, et eesti. Ta oli Islandilt. Lihtne oli talle öelda, et Euroopas on ainult kolm riiki, kus ma veel käinud pole: Moldova, Iirimaa ja Island, aga kuhu kindlasti kavatsen minna. Ta kutsus lahkelt külla ja mina lubasin lahkelt minna. Sellega jutt lõppes. Millegipärast otsustasin lisada, et ma loodan, et Island võidab sel aastal Eurovisiooni lauluvõistluse. Pidin talle selgitama, et olen Eurovisiooni telekommentaator. Ta ütles, et tema on ka. Ta nimi on Felix.

Järgmisel nädala lõpus põrutangi mõneks päevaks laevaga Stockholmi Eurovisioonile ja on ülimalt tõenäoline, et saame Felixiga taas kokku. Kuigi sama tõenäoline on, et ei saa, sest ilmselt jõuan ma enne tagasi tulla, kui tema üldse kohale jõuab, sest juba kaheksandat aastat kommenteerin ma seda ETV stuudiost Tallinnas.

Minu lemmiktegelane on aga üks Türgist (võib-olla ka Bosniast ja Hertsegoviinast) pärit kommentaatorite tehnilise toe mees, kellel on alati ülevoolavalt hea meel mind taas kohata. Mul puudub igasugune aim, miks peaks tal nii hea meel olema mind näha, sest ma vajan väga minimalistlikult (täpsemalt öeldes üldse mitte) tema käest tehnilist tuge, kuna mind pole sel ajal kohalgi. Võimalik, et sellepärast tal ongi nii hea meel.