/nginx/o/2015/09/14/4485731t1h3298.jpg)
Kas sa oled vahel seadnud eesmärke, mille teostusega pidevalt viivitad? Või kirjutanud nimekirju asjadest, mida elu jooksul teha soovid, kuid pole siiski kunagi alustanud? Kas see juhtub sinuga pidevalt, et oma unistuste järgimise asemel lükkad sa need aina kaugemale tulevikku kuni lõpuks unustad nende olemasolu sootuks?
Miks see aga nii on? Ja mis juhtub meie produktiivsusega hetkedel kui me seda kõige enam vajame? Väidetavalt on teaduslikult tõestatud, et inimese emotsioonid kaaluvad tema produktiivsed mõtted ja kavatsused sajaga üle. Üritades aga teatud tüüpi emotsioone vältida, muutuvad nad ajas palju võimsamaks ja tõmbavad igaühe meist kõhklusteta kaasa, kirjutab Kathleen Iren Kanervikko portaalis Motivaator.
Oliver Burkeman võtab oma raamatus: «Õnn nende jaoks, kes ei talu positiivset mõtlemist» kokku aastatepikkuse uurimustöö emotsioonide väe kohta meie tegude üle. Näiteks kui kellelegi rääkida äsja aset leidnud kurvast sündmusest ning paluda tal mitte kurvastada, kurvastab see inimene palju rohkem kui keegi teine, kellele sündmusest räägitakse ilma kaastunde keeluta. Sama kehtib ka inimeste kohta, kes elavad üle trauma, kuid väldivad negatiivsete emotsioonide väljendamist. Väidetavalt läheb neil tegelikult palju kauem aega, et oma sisemise valu ja haavadega toime tulla, võrreldes teistega, kes vaatavad oma valule ning sisemisele vastuolule otsa koheselt.
Mida see uurimustöö siis täpsemalt näitab?
Kuna emotsioonide vägi iseenda motiveerimise üle on niivõrd suur, siis vaid mõeldes ja planeerides ei saavuta me seatud eesmärke- me peame end hoopis hästi tundma, et tegutsema hakata. Seega…
1) OLE POSITIIVNE
Millal viivitame me kohustustega kõige rohkem? Just siis kui oleme halvas tujus. Kuidas aga olla positiivsem, kui tuju on halb? Harvadi õppejõud Teresa Amabile viis läbi teadusliku uurimustöö positivismi kohta õpilaste seas ning avastas et kõige rohkem tekitab head meelt meie enda areng- kas siis töös, õppetöös või eraelus. Kui me näeme oma tegudes juba «väikeseid võite», siis hajutavad positiivsuse hormoonid halva tuju pilved kiiresti pea kohalt. Seega on motivatsiooni puudumisel esimene samm ikkagi tegutsemine. Mida iganes sa ka ei teeks ning mis suunas ei tüüriks, kasuta väikeseid edasiminekuid, et tunda rõõmu ja rahulolu iseendaga. Alles siis kanalda oma rõõm ümber algsete eesmärkide teostamiseks ning asu usinalt tööle!
2) PREMEERI END IGA TULEMUSLIKU TEO EEST
Teaduslikult on tõestatud, et eesmärkide saavutamisel sõltub 3/4 justnimelt iseenda premeerimisest. Ka David Niven oma raamatus «Edukate inimeste 100 saladust» väidab, et 75 protsenti personaalsest motivatsioonist ka töö juures sõltub sellest, mida meie ise sellest saame. Kui aga iseendale kingituste tegemine ja end väikeste toidunaudingutega autasustamine ei kuulu sinu motivatsioonitehnikate hulka, saab ka hoopis teistmoodi. Võid näiteks sõbra kätte 100 eurot sularaha anda ning paluda tal sulle see kindla ülesande täitmisel tagastada. Kui aga ülesannet tehtud ei saa, jääd ilma nii rahast kui ka avaneb sul võimalus omad järeldused teha. Ajalugu siiski näitab, et raha paneb meid tegutsema, seega leia endale parim autasu ning alusta juba täna!
3) ÜMBRITSE END INSPIREERIVATE INIMESTEGA
«Pikaealisuse projekt», mis uuris 8 aasta jooksul tuhandeid inimesi, et mõista pika ea saladusi, avastas hämmastava seose meie tervise ning meid ümbritsevate inimeste vahel: «Inimesed, kellega sa kõige rohkem resoneerid ning aega veedad, kujundavad su iseloomu ning määravad ära, milline inimene sinust lõplikult saab. Kui sa soovid oma tervist parandada, siis kõige õigem viis on suhelda inimestega, kes juba elavad tervislikku elu».
Veel avastati, et mida kõrgemad on sind ümbritsevate inimeste eesmärgid ja suurem on tahe, seda ambitsioonikamaks pürgid tulevikus ka sina.
Palju informatsiooni, aga võttes selle artikli ühe lausega kokku, kõlaks see nii:
Kultiveeri positiivset mõtlemist, premeeri end iga tulemusliku teo eest ning ümbritse end inimestega, kes sind igal võimalikul moel inspireerivad.