Lapsed, kes kiusavad oma vanemaid

Foto: SCANPIX

Igal lapsel ainulaadne iseloom ja temperament, kuid lastel, kes oma vanemaid kiusavad, on mõned ühised tunnusjooned. 

Kolm kõige enam levinud kiusajatüüpi on: trotslik kiusaja, ärev kiusaja ja manipuleeriv kiusaja. Mis neid iseloomustab ja kuidas nad käituvad, sellest kirjutab portaal Psychology Today.

1. Trotslik kiusaja

• Kas sa kardad oma lapse viha?
• Kas su laps vaidleb sulle alati vastu?
• Kas ta šantažeerib sinuga?

Selline laps on vanematele paras väljakutse. Kui sina käsid tal paremale minna, läheb tema vasakule. Kui käsid tal paigal istuda, jookseb tema ringi. Trotslik kiusaja on impulsiivne, kannatamatu ja hoolimatu, ta tahab elada oma reeglite järgi. Ta astub vanematele vastu iga kord, kui vanemad üritavad teda kuidagi suunata. Kui trotslikku kiusajat kasvatab ema või isa üksinda, siis võib laps olla eriti agressiivne. 

Trotsliku kiusaja vanemad ei tea kunagi, mida nende laps tunneb, sest laps varjab oma ebakindlust väga osavalt. See, kui ta saab kellelegi vastu vaielda või kellegagi võidelda, tekitab lapses tunde, et ta on tugev, kuigi see tunne on võlts. Kui lapsel pole kellelegi vastu hakata, siis ta kaotab oma jõu. 

Trots ei pruugi aga tingimata halb asi olla. Paljudel kunstnikel, leiutajatel ja disaineritel on parasjagu trotslikkust. Kui seda segada ambitsioonikusega ja suunata trots loomingusse, siis võib see olla edasiviiv jõud. Trotslikul lapsel on palju energiat, mis suunatud valesse kohta. Vanema ülesanne peaks olema aidata lapsel leida see õige kanal, kuhu oma energia suunata. 

Trotsliku kiusaja aitamiseks on tarvis varuda aega ja kannatlikkust. Mida kauem on laps sedasi käitunud, seda raskem on tema harjumusi muuta. 

2. Ärev kiusaja

• Kas su laps on kogu aeg justkui närvivapustuse äärel?
• Kas teda peab pidevalt lohutama ja talle teatud asju kinnitama?
• Kas lapse ärevad monoloogid mõjuvad sulle kurnavalt?

Ärevad lapsed võivad ühel hetkel vanemate külge klammerduda ja siis jälle vanemaid eemale tõugata. See on normaalne, et laps otsib vanematelt lohutust, kuid äreva lapse rahutus võib olla väga kurnav. Ärev laps ei suuda ise end üldse maha rahustada. Kui ta tunneb mingit ohtu, tõttab ta ruttu oma vanemate juurde. Kui vanemad on suutnud ta maha rahustada, siis ta tõukab vanemad taas eemale. 

Oma südames ei taha need lapsed olla vanematest sõltuvad, kuid nad ei saa sellest ringist ka välja murda. Nad ei ole nii agressiivsed kui trotslikud kiusajad, kuid nende kius on sama intensiivne. Kõige hullem on see, kui laps ei õpigi, kuidas ise toime tulla. Sel juhul võib juhtuda, et laps ei koligi kunagi vanemate juurest ära. 

Ärevad lapsed on liiga arad, et end ohtlikku olukorda panna, seega ei tasu karta, et nende käitumine võib kuidagi riskeeriv olla. Pigem on vanemad need, kes tahaksid neid toast välja meelitada ja õue saata, aga mida rohkem ärevale lapsele peale käia, seda sügavamale «auku» ta end kaevab. Ärevad lapsed eelistavad alati tuttavaid kohti ja olukordi tundmatutele.

3. Manipuleeriv kiusaja

• Kas su laps on osav valetaja?
• Kas ta oskab sinu hirme ära kasutada?
• Kas ta on ähvardanud, et teeb endale liiga?

Kui sa tunned end lapsevanemana ebakindlalt, siis ei lähe kaua aega enne, kui manipuleeriv kiusaja seda mõistab ning enda huvides ära kasutab. Manipuleeriv kiusaja võib teeselda haigust või vigastust, mõelda välja lugusid, kasutada väljapressimist, et saada vanematelt seda, mida tema tahab. 

See võib kõlada hirmsalt, kuid tegelikult ei erine manipuleeriv teistest lastest, keda painab ebakindlus. Manipuleeriva kiusaja puhul tasuks välja selgitada, millest on tema hirmud alguse saanud. Last võiks julgustada sellest rääkima, sest vaid niiviisi saab tema käitumist muuta.