Küberjälitamine on kiirelt eskaleeruv probleem, mis suurema tõenäosusega lööb välja sõltuvushäirega inimesel. Näiteks võib tegu olla armusõltlasega, kes hakkab pingsalt jälgima oma silmarõõmu iga liigutust. Või selleks võib olla ka seksisõltlane, kes kasutab interneti võimalusi selleks, et nuhkida ja koguda andmeid, mida ta saab ära kasutada tutvumiseks inimestega, kellega ta loodab vahekorda astuda. Või siis kaassõltlasega, kes suhtes olles ei suuda jätta jälgimast oma partneri iga tegu sotsiaalmeedias, sest otsib seeläbi suhtes turvatunnet.
Kümme nippi, kuidas end küberjälitaja eest kaitsta
Küberjälitaja ohver võib esialgu suurest tähelepanust meelitatudki olla, kuid sellele järgnev on vaimselt väga traumeeriv. Sel, kes ise pole suhtest huvitatud, on raske taluda seda, kui austaja ei pea tema isiklikku privaatust millekski ja ei oota suhtlemiseks nõusolekut. Sellest tulenev psühholoogiline kahju on mõõtmatu, kirjutab Psychology Today.
Tänapäeval elatakse aga oma elu osaliselt internetis ja loomulikult puudutab see olulisel määral ka suhteid. Kusjuures areng on toimunud nii kiiresti, et me pole jõudnud veel hästi välja töötada meetodeid, kuidas oma privaatsust võimalikult hästi kaitsta. Inimeste elu saab veebi kaudu jälgida sõltumata nende suheteseisust, sest pea kõik on vähemal või rohkemal määral internetiga seotud.
Küberjälituse eskaleerumisega on aga veelgi olulisem, et me kõik vaataksime tähelepanelikumalt, kuidas veebis oma suhteelu korraldada ja järgiksime mõningaid ettevaatusabinõusid. Enim on ohustatud küll need, kes kasutavad internetti ja tutvumisportaale potentsiaalse uue kallimaga tutvumiseks, kuid ka teised võiksid oma haavatavuse üle kontrollida.
Enda privaatusse kaitsmine võiks muutuda harjumuspäraseks ning ühtlasi võiks tekkida teadmine, et iga liigutust internetis saab kuidagi kurjasti ära kasutada. Enamasti tahab küberjälitaja oma ohvrit alandada, naeruvääristada ja tema üle oma võimu näidata. Küberjälitaja võib olla vaimselt ebastabiilne või ka haige ja tema veebikäitumine on muutunud kinnisideeks. Varasematel aegadel olid jälitajad ja ahistajad peamiselt ohvri tuttavad - näiteks ekskallimad või töökaaslased. Kuna jälitamine on sundkäitumine, siis suure tõenäosusega ei lõpeta ahistaja oma tegevust vabatahtlikult. Kõige parem on sellist olukorda muidugi ennetada ja oma privaatsust kaitsta. Nii nagu me piirame oma suhtlust ebameeldivate isikutega päriselus, tuleb seda teha ka online’is.
Enamasti muudab küberjälitaja oma käitumist alles siis, kui miski teda selleks sunnib. Näiteks kaotab töö, elukaaslane jätab ta maha või tal tekivad suured juriidilised või majanduslikud probleemid. Ohvril ei ole mõtet seda ootama jääda, vaid kaitsta tuleb end kohe.
- Ära jaga tutvumisportaalis kunagi oma perekonnanime või telefoninumbrit enne, kui oled kaaslasega tegelikult kohtunud.
- Kui su partner on erakordselt klammerduv või tal on suhte- või seksisõltuvus, siis räägi temaga ausalt oma piiridest ja ära jaga talle oma paroole.
- Pane omale meeldetuletus, et sa muudaksid iga 30-45 päeva tagant kõiki oma paroole (nii e-posti, Facebooki, pangakonto kui ka kõiki teisi paroole).
- Kui veebiportaal pakub sulle keerukamat parooli, siis võta see vastu, sest ise paned sa suurema tõenäosusega kergesti ära arvatava parooli.
- Võta vastu sõbrakutseid ainult neilt, keda oled päris elus kohanud.
- Kui sa ei tunne kirja või sõnumi saatjat, siis ära vasta talle.
- Vaata Facebookis üle oma privaatsussätted ja ära lase inimestel postitada sinu seinale midagi enne, kui sa oled postituse sisu üle vaadanud ja avaldamiseks kinnitanud.
- Kui märkad, et keegi sinu Facebooki sõbralistist, Twitteri või Instagrami jälgijatest käitub kahtlaselt, siis bloki ta südamepiinadeta ära.
- Ära anna kunagi täpselt teada, kus sa asud ning ära jaga enda kohta ka muud kergesti eristatavat infot.
- Kui keegi tahab sind filmida või teha sinust pilti, et avaldada seda internetis, on sul alati õigus sellest keelduda.
Kaitse end nii hästi kui saad - postita vastutustundlikult, vali oma veebituttavaid ja usalda oma sisetunnet.