Kaja Kallas: koju naasta on hea

Kaja Kallas. Foto: Tanel Meos / Delfi / Eesti Ajalehed

Vanasti tähendas reisimine seda, et sõitsid kuhugi kaugele ja olid oma kodumaast kaugel nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ja kui olid teisel maal, olid ka sealses inforuumis. Tänapäeval oleme kuhugi reisides tänu nutitelefonidele, arvutitele ja internetile ikka oma kodumaal ja kursis seal toimuvaga. Omamoodi annab see kindlust, et midagi suurt ei muutu ja sul on mõnes mõttes kontroll selle üle, mis kodus toimub. Mäletan seda ärevustunnet, kui lapsena, kui sõitsin rahvatantsuansambli liikmena mujale Nõukogude Liitu esinema, ei teadnud me kunagi, mis kodus toimub. Võimalus pidevalt koju helistada või kirjutada annab kummalise turvatunde, justkui hoiaks see eemal olles ära jamade tekkimise. Viibime küll füüsiliselt kaugel, kuid samas inforuumis olemine vähendab seda tunnet.

Kodumaaga tugevate sidemete säilitamisest on kirjutatud ka kui probleemist inimeste lõimimisel teise ühiskonda. Kui sa elad endiselt oma keelekeskkonnas ja kodumaa uudiste keskel, takistab see sind leidmast uusi sõpru ja mõistmast kohalikke tavasid ja seda, mida kohalikud peavad oluliseks.

Sage reisimine võib olla äärmiselt väsitav.