/nginx/o/2016/04/18/5277467t1he762.jpg)
Kui ma ühel ilusal pärastlõunal viirukilõhnalisse tuppa astun, ei oska ma aimata, mida «meelesfääri mandala töötoast» oodata tasub. Ma tean vaid, et kunstiga pole ma tegelenud pärast kohustuslikke joonistustunde keskkoolis ning et viimased päevad on tuju kuidagi paha olnud.
Mind on külla kutsunud Macey Muse (kodanikunimega Diana Tiidema) ja Lynn Veski – kaks vahvat naist, kelle ellu on kunstiteraapia jõudnud erinevaid teid mööda. Lynn on teraapiat ning selle ühendamist kunsti ja liikumisega õppinud Tallinna Ülikoolis, Macey leidis endas kunstniku aga pärast heitlemist eluraskustega. Nimelt elas ta pealtnäha etteaimatava kursi võtnud elu: magistrikraad, ettevalmistused doktorantuuri astumiseks, töökoht nanotehnoloogialaboris …
Kõik see lõppes pärast saatuslikku liiklusõnnetust, kui naine murdis oma jala ning see ei tahtnud kuidagi paraneda.
«Ma olin mustas augus, tundsin, et minus pole enam jõudu,» püüab Macey kirjeldada elurattalt mahalibisemise tunnet. Tal ei olnud jaksu töötada, pidevad valud ja saamatus viisid musta masendusse. Appi tuli Lynn, kes küll alguses tõrksalt (sõpradega nõustamist läbi viia on keeruline, kuna siis ei ole sa piisavalt objektiivne), kuid lõpuks siiski soostus proovima.
Lynn kutsus Macey rahmeldamise keskelt kõrvale, et läbi loomingulise kunstiteraapilise tegevuse oleks võimalik endaga kontakti saada ja leida jõudu edasiminekuks. Macey tundis, et temas oleks miski nagu avanenud. «Ma kutsun end kunstnikuks, aga pole seda tegelikult kunagi õppinud ja tuginen intuitsioonile» räägib Macey. «Aga praeguseks on mul olnud mitu näitust Eestis, hetkel näiteks Pärnus «Muutuv ja muutumatu» - Eesti kaasaegse maalikunsti ülevaatenäitus. Isikunäituseid teen enamasti öösiti: naudin urban(tekno)ismi ja spirituaalsuse kokkupõrget. Seega kunstiteoste asukohad muutuvad pidevalt. Lisaks Eestile olen korraldanud näituseid Berliinis, Barcelonas, selle aasta lõpuni on graafik meelepäraselt paigas.»
Macey teeb toa hämaraks, paneb mängima meeleolumuusika ning kuhjab lauale hunnikutes erinevaid värve, tuube ja potsikuid. «Ma ei taha pintslit käsitleda,» selgitab ta. «Mu lemmikuks on hoopis midagi juhuslikku ja käepärast - plastikkaart või hiina söögipulgad! Nendega saab palju täpsema tulemuse!» Mõtleb hetke, ja lisab: «Kui eesmärk on värvidega edasi anda oma hetkemeeleolu ja sisekaemuse kooskõla.»
Macey ja Lynn mõlemad julgustavad, et see, kui «hea» kunstnik sa oled, ei oma mingit tähtsust. Oluline on olla kohal, tunnetada iseend ning panna lõuendile see, mida tunded sul teha käsivad. Ning saabub tõehetk: vali värv ning kirjuta paberile oma nimi. Kuigi ma aiman, et hiljem võib viis, kuidas ma oma nime otsustan paberile panna, anda alust nii mõnekski analüütiliseks aruteluks, lasen ma ebakindlusel minna. Valesid vastuseid ju pole, see olen mina, kellega ma täna siin paremini tuttavaks saan!
Juba minutitega saan ma hoo sisse. Kuigi alguses tekitab minus tuska, et nimi Daki, mille ma kirjutamiseks valisin, tundub kuidagi kurb ja üksik, lennutan ma paberile aina rohkem värvi ning lõpptulemuseks on üsna kepsakas maal, millelt võib näha nii i-tähest lambiks (täiesti alateadlikult!) muutunud kujundit kui ka sillerdavat päikest.
/nginx/o/2016/04/18/5277469t1h39f8.jpg)
Töötuba, mida Macey ja Lynn ka Eestis vedama hakkavad, on nad varem korraldanud Barcelonas, kus Lynn alaliselt elab. Nad usuvad ja teavad, et kunsti abil on võimalik inimesi aidata ning Lynn räägib edulugusid osalejatest, kes tema töötubadest kordades õnnelikumana ära on läinud. «Usun, et igal inimesel on oma tee ja õppetunnid, mida elus läbida. Minu tee on toetada inimesi, kes minuni on jõudnud oma eluteel,» selgitab Lynn. «Olen korduvalt kogenud kunstiteraapiate potentsiaali nii probleemide lahendamisel, isiklikuks arenguks kui ka üleüldiselt loovuse ergutamiseks ja paremaks kontaktiks iseendaga ning ümbritsevaga.»
/nginx/o/2016/04/18/5277475t1h7833.jpg)
Järgmise harjutuse tulemusel valmivad minu käe läbi veel kaks väga isiklikku sisekaemuslikku maali. Macey näitab mulle erinevaid tehnikaid ja Lynn juhib analüüsi ning ühtäkki avastame, et kaks tundi on möödunud linnutiivul. Mul on tunne, et ma võiksin sinna hämarasse viirukilõhnalisse tuppa igavaeseks jääda. Mured tõusevad õlult ning kuigi mulle enne maalima asumist tundus, et hoolimata heast perioodist oma elus olen ma kuidagi nukrameelne, siis hiljem väljakukkunud piltide üle mõtiskledes saan ma aru, mis tegelikult on need aspektid minu elus, millele peaks tähelepanu pöörama. Seda ma muidugi ei ütle, milliseid saladusi endas lahti sõlmisin - kui tahad isegi enda sisekosmosse pilgu heita, soovitan igal juhul sulgi mandala töötoast osa võtta.
Ma lahkun Macey juurest, naeratus näol ning loetlen mõttes sõpru, kellega võiks koos mõnel pärastlõunal maalima tulla.
Esimene töötuba toimub juba sel nädalavahetusel. Kui ka sina tahad teada, mis on sinu sees peidus ning avastada, kui vahva on pimedas helendavate värvidega sisekosmost paberile panna, vaata ürituse kohta rohkem informatsiooni nende Facebooki lehelt.
Mindsphere Mandala workshop ehk Meelesfääri Mandala töötuba pakub osalejatele võimaluse luua maal oma isiklikust mandalast. Töötoas kasutame kunstiteraapial põhinevaid harjutusi loovuse avardamiseks ja enesega kontakti saamiseks ning õpetame tehnikaid, kuidas kasutada UV-aktiivseid akrüülvärve lõuendil. Iga osaleja saab töötoast kaasa oma isikliku UV-aktiivse mandala (suurus 80x80 cm).
Töötoa eesmärgid ja märksõnad: mindfulness, loovuse ergastamine, meditatsioon läbi kunsti, eneseteadvuse suurenemine, alateadlike sümbolite ja teemade leidmine, ühtsus.