Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Isaduse kohta valetamist tuleb tegelikult ette haruharva

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Taas kord on teadus purustanud laialt levinud müüdi, mida meesaktivistid kasutavad sagedasti naiste vastu. Nimelt tõestati uuesti, et eksiarvamus, nagu kasvataksid paljud mehed heauskselt kellegi teise bioloogilist last, ei pea tegelikult paika. 

Seda müüti on aidanud elus hoida jutusaated ja ettevõtted, mis müüvad koduseid isadusteste. «Meedia ja populaarteaduslik kirjandus väidavad sageli, mehi sunnitakse pettusega üles kasvatama kellegi teise lapsi,» edastab iflscience.com Belgia doktori Maarten Larmuseau sõnu. «Tegelikult tuleb selle määr inimpopulatsioonis väga madal - umbes üks või kaks protsenti.»

Meesõiguslased peituvad enda hallatavates internetikogukondades sageli väite taha, et vähemalt kümmet protsenti lastest kasvatavad mehed, kes ei ole tegelikult nende isad. See arvamus põhineb iidsel hirmul ja on jõudu kogunud seetõttu, et geeniuuringud on sarnast nähtus tõestanud paljude monogaamsete loomaliikide puhul. 

See väide on olnud mokkamööda ka paljudele evolutsioonipsühholoogidele ja elatisseaduste vastastele aktivistidele. Individuaalsed uuringud on selle väite alusetust ka varemgi tõestanud, ent ometi on müüt raske vaibuma. 

Väljaandes Trends in Ecology and Evolution tõestab Larmuseau uuesti, et valeisaduse määr on palju väiksem, kui varasemalt arvati. Veelgi enam, tema teadustöö tõestab, et selle taga ei ole moodne tehnoloogia või sotsiaalsed muutused, nii on see alati olnud. 

Kui mõni varasem uuring on ka näidanud teisi tulemusi, siis on selle põhjuseks metodoloogilised probleemid ja ebatüüpilised valimid ehk oma isadust on lasknud kontrollida mehed, kes on selles nagunii kahelnud. 

Tagasi üles