/nginx/o/2016/04/15/5265357t1h5ef7.jpg)
Naistele loetakse pahatihti sõnu peale, mida jälgida oma riietuses ja käitumises, et vältida ohtlikke olukordi, justkui oleks see naise enda süü, kui teda rünnatakse. Päris elu aga näitab, et ka teadlikust ohtude vältimisest ei pruugi olla palju kasu, sest ründaja ei küsi, mis on kell või kes võib juhtunut pealt näha. Reaalselt tuleb kasuks vaid oskus ennast kaitsta ja seda saab õppida enesekaitsekursusel.
Self Defense Academy enesekaitseinstruktori Lauri Ööpiku sõnul on enesekaitsekursuse või -treeningu näol segu erinevatest võitluskunstidest, mille kokku panemisel on iga treener mõelnud enda jaoks läbi, kuidas on kõige parem saavutada õpilase jaoks minimaalse pingutuse ja ajaga võimalikult mõjus tulemus. Kuigi 15-20 aastat tagasi oli Eestis suurem kuritegevuse tõus, siis enesekaitsest kui kursusest ei olnud veel teadlikult juttu. «Käidi karate, judo ja maadluse trennis, kuid ei olnud veel selget ettekujutust lihtsamatest ja kiirematest võimalustest ennast kaitsma õppida,» selgitab ta.
«Kui tele- või raadiouudiseid kuulates räägiti, et Ameerikas tapeti keegi, toimus koolitulistamine või keegi langes koduvägivalla ohvriks, mõeldi, et meie väikses Eestis sellist asja ei ole, aga oli - lihtsalt enamik inimesi ei teadnud sellest, kuna uudiseid sellest ei kirjutatud ja kes teadis, see teadis. Viimaste aastatega on selliseid uudiseid järjest rohkem kuulda ja üha enam tuleb välja, et kedagi on pekstud, ahistatud või keegi on kadunud. Enam ei ole meile võõras ka koolitulistamine... Seetõttu leian, et igal inimesel peab olema võimalus õppida ennast kaitsma. Olgu ta naine, mees või laps.»
Enda kaitsmiseks sobib Ööpiku sõnul tegelikult iga võitluskunst. Head valikud on näiteks Brasiilia ju-jutsu, karate, taipoks, maadlus, aikido, judo ja paljud teised, aga ohuolukorras oleneb kõik sellest, kuidas inimene neid enda jaoks kasutab. «Igasuguse võitluskunsti õppimisel on suur mõju meile endale,» kinnitab treener ja toob välja kuus peamist põhjust, miks iga inimene peaks õppima mingil määral võitluskunste.
1. See suurendab sinu enesekindlust!
2. Aitab arendada enesedistsipliini!
3. Aitab parandada füüsilist seisundit!
4. See aitab arendada reflekse!
5. Sellel on positiivne mõju su elule!
6. Osata ennast kaitsta on tõeline elukindlustus!
«Alati ei ole sa oma sõprade, isa, venna või abikaasaga väljas, kes sind kaitsta saaksid, sa liigud ka üksi ringi!» tuletab Ööpik meelde.
Kuidas alustada?
Lauri Ööpiku sõnul ei ole enesekaitsetreeningul osalemisel vanus sugugi määrav. Küll tasub võimaluse korral ka lapsele tutvustada võitluskunste, kas või mänguliselt. Enamasti võetakse idamaiste võitluskunstide trennidesse juba nelja-aastaseid põnne.
«Hilisemas eas alustamisel on teatud takistused - kool, töö, pere, muud kohustused - kuid alustada ei ole siiski kunagi liiga hilja,» julgustab ta. «Kindlasti ei teki oskused peale ühte tundi. Nagu iga hea asi, nõuab ka see aega. Kes aga ei alusta, ei saa kunagi oskama…»
Rumal oleks arvata, et enesekaitset saab õppida Bruce Lee ja Steven Seagali filmidest või Youtube’i videotest, kus loobitakse mehi paremale ja vasakule. Ööpiku sõnul on kurja juur ka alkohol, mis sisendab liigset enesekindlust ja võib panna uskuma, et ekraanilt nähtu tuleb kuidagi kasuks. «Päris elu ei ole midagi sarnast. Tuleb endale aru anda, et reaalsus on karmim,» nendib Ööpik, kes on ka nelja-aastase turvatöö kogemuse ajal näinud nii mõndagi.
«Inimesed õpivad internetist väga põnevaid asju, kuid ma ei usu, et Youtube’ist on võimalik kõik täpselt selgeks saada. Sealt võib saada ettekujutuse, kuidas miski käib ning see on abiks treeningu valimisel, kuhu minna ja mida teha,» lisab ta, et trennis kogetakse kõik omal nahal läbi. «Treener tegeleb sinuga, juhendab sind ja mis põhiline - sul on alati võimalus küsida, kui sa millestki aru ei saa. Youtube’ilt ei saa küsida ei löögi tugevuse ega korrektse tehnika kohta.»
Paljud tänavakaklejad tahavad Ööpiku sõnul kakelda ja lüüa nii nagu filmides, kuid kui on vaja ennast kaitsta, siis peab eelkõige lööma efektiivselt.
Ole alati tähelepanelik
Üksi ringi liikudes on igal juhul mõistlik olla oma ümbrusest kogu aeg teadlik. «See kehtib nii enesekaitse kontekstis kui ka mitte,» sõnab Ööpik. «Kui sa kõnnid ringi klapid peas, kapuuts silmini tõmmatud ja nutitelefon näpus, olgu see päeval või öösel, siis võib kindel olla, et sa ei kuule ega näe, mis su ümber toimub ja see on üks paljudest põhjustest, miks jäävad inimesed auto alla, sõidetakse rattaga rongi ette, satutakse valel ajal valesse kohta jne. Naisterahvana ära liigu võimalusel öösiti üksinda.»
Ohuolukorda sattudes tuleks leida kohe võimalus, kuidas sellest väljuda ja põgeneda, kuid olla ka vaimselt valmis end kaitsma ja meelde tuletama, mida sai enesekaitsetreeningus õpitud. Võimalusel:
:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)