Minu prohvetlik unenägu: läbikukkunud pulmad

Dagmar Lamp
, naine.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Elasin 90ndate algul vabaabielu, aga suguvõsa surve abiellumiseks oli nii suur, et klatšijuttude vaigistamiseks tahtsin abielluda. Ajad olid siis veel sellised tagurlikud. Piinlik oli igas ametiasutuses  selle pärast, et lapsel on üks ja minul teine perekonnanimi. Üsna ootamatult jättiski mu elukaaslane ühel päeval auto perbüroo ukse ees seisma ja viisime avaldused sisse, kirjutab lugeja Astrid.

Juba samal ööl nägin unes enda pulmi. Kõik külalised olid mustas, nagu matustel. Ka minu pruutkleit oli must. Rahvas oli väga tõsine. Pulmad nagu pulmad ikka kõigi oma pulmakommetega aga rahvas oli tõsine.

Ma ei imestanud sellise unenäo üle eriti, sest meie kooselus oli juba kuhjaga probleeme. Aga olin noor ja naiivne ja lootsin, et paber ja kiriklik laulatus päästab meid. Ilmselt ma ka tahtsin uskuda, sest muul moel ma lapsega sama perekonnanime poleks saanud.

Pulmad olid täielik läbikukkumine. Alates pruutkleidi õmblemisest, kingade otsimisest, juuksuris käimisest ja muudest korralduslikest probleemidest, kus ükski korraldaja teisega kokkuleppele ei saanud. Perbüroo paaripanija vaatas meid tagaruumis kurja näoga. Ämm oli leinameeleolus, kirikuõpetaja ajas päevad sassi ja ootasime kogu seltskonnaga tund aega kiriku ees külmades autodes. Pulmapidu oli igav, sest olime pulmavana pealt kokku hoidnud, lootes lõbusate sugulaste peale, kes kuidagi ikka 30 inimest ära suudavad lõbustada, aga rahvas ei võtnud vedu. Pulmapildid tulid ka väga viletsad ja kõige krooniks olid mesinädalate asemel toimuvad tülid kehvade pulmade pärast. Me tülitsesime stiilis: mees karjub, mina nutan. Vaid neli aastat, siis pääsesin.

Milleks see unenägu, ei tea ma siiani. Võib-olla näitas see mulle, et pole mõtet loota, et pulmad meie suhet parandavad. Samas ei öelnud see ka, et ärgu ma abiellugu. Ma pidin oma tee ikkagi läbi käima. Isegi seda ei oska ma öelda, kas unenägu ennustas mulle kehvi pulmi või kehva abielu – igal juhul nurjusid mõlemad.

Veel täna ootame teie lugusid unenägudest, mis on täide läinud. Kirjutage naine@postimees.ee ja võite võita Avoni parfüümivee!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles