Minu prohvetlik unenägu: pruunid silmad ja lokkis juuksed ...

Dagmar Lamp
, naine.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Tekkis tahtmine kirjutada teile minu võib-olla ainukestest unenägudest, mis ka täide läksid, kirjutab lugeja Kristina.

2008. aastal ootasin oma kolmandat last. Kuna peres oli juba kaks poega olemas, siis oli väga suur soov lõpuks ta tütar saada. Ja enamik vanasid «külatarku» arvasid ka, et kuna kõht ja olemine mul nii- ja naasugune, siis eks nüüd ikka kindlasti ka tüdruk tuleb.

Ühel ööl nägingi unes väikest imikut ja ma teadsin kohe, et see on minu kõhus kasvav  laps. Oli vaja tal riideid vahetada ja mees tõi mulle ilusa roosa kleidikese. Selle peale tundsin ma tohutut solvumist, et mismõttes sa mulle kleidi tood – poisile ei panda ju kleiti selga. Kas ta noris mind?

Mingi aeg hiljem nägin unes umbes paariaastast last, kelle olid suured pruunid silmad ja õlgadeni lokkis juuksed. Ja jälle teadsin ma kindlalt, et see on minu laps, kes sünnib ja et ma saan poja.

Last ei näinud ma kordagi paljana, lihtsalt selline väga veendunud ja õige tunne oli, et ma saan kolmanda poja. Kui jõudsime lõpuks ultrahelisse ja arst beežikat arusaamatut pilti kommenteeris, siis esimene asi, mis ta ütles, oli: «Nii, siin kenasti munadid näha. Palju õnne, te saate poja.»

Ja nüüd meil ongi vahva, pruunide silmade poiss. Kui tal juukseid pikemaks kasvatada, siis tulevad kerged lokid ka.

Varem ega hiljem mul pole selliseid unenägusid olnud – ei selliseid, mis tekitaks kindla veendunud tunde või selliseid, mis kuidagimoodigi midagi tähendanud oleks.

Aitäh, et mu meenustusest osa võtsite.

Täna on veel viimane võimalus sinulgi meiega oma prohvetlikku unenägu jagada. Saada see aadressil naine@postimees.ee ja võid võita Avoni parfüümivee!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles