Kahjuks jääb see palk selliseks ka peale lapsehoolduspuhkust. Olen ka ise täheldanud, et abikaasa palk on selle 2,5 aasta jooksul, mis ma olen lapsega kodus olnud, jõudsalt eest ära lipanud ning kahjuks pean nentima, et enne ostab abikaasa mulle Panamera, kui mina talle (meil oli kokkulepe, et kui edukaks juristiks saan, peale magistrit, siis ostan talle tema unistuste auto). Kahjuks!
Mulle meeldib Kaja Kallase arutlus lapsehoolduspuhkuse teemal. Kahjuks pean temaga nõustuma. Seadusandja ei ole täna eitanud asjaolu, et lapsega koju jääv vanem on sotsiaalselt ning majanduslikult nõrgemal positsioonil kui see vanem, kes jätkab lapse kõrvalt tööl käimist. Samamoodi olen ma nõus sellega, et meil on täna loodud võimalus ka isadel lapsehoolduspuhkusele jääda, siis tegelikkuses kasutab seda võimalust õige väike protsent meestest.
Ükskõik, kuidas püütakse arutlustes jõuda parema lapsehoolduspuhkuse süsteemini, jõutakse alati Rootsi mudelini. Teisisõnu, Skandinaaviamaad, kelle moodi ka Eesti soovib oma unistustes olla, on sisseviinud lapsehoolduspuhkusel süsteemi, kus «puhkus» on jagatud kahe vanema vahel ära. Kas võrdsetes osades või mitte aga põhimõte jääb samaks – isad suunatakse lastega koju selleks, et naised saaksid varem tööturule naasta. Näiteks on Rootsis läbiviidud uuringud näidanud, et tänu meeste suuremale osalemisele laste kasvatamisel, on naiste tööhõive suurem, palgalõhed väiksemad ning lapsed elutervemad.
/nginx/o/2016/04/14/5261301t1ha5d3.jpg)