24aastase sureva mehe hüvastijätukiri: jätke endast märk maha!

Foto: Vida Press

«Ma olen ainult 24aastane, aga ometi olen ma juba välja valinud oma viimase lipsu,» kirjutab Redditis kasutaja nimega mylasttie. «See on lips, mida ma kannan oma matustel paari kuu pärast. See ei pruugi mu ülikonnaga klappida, aga ma usun, et see on selleks puhuks ideaalne.»

«Mul diagnoositi vähk liiga hilja, et mul oleks elule lootust, aga ma olen aru saanud, et surma juures on kõige olulisem asi veenduda, et sa jätad endast maha natuke parema maailma. Ma olen senini elanud aga nii, et minu eksistents – või pigem selle lõppemine – ei loe, sest ma ei ole teinud midagi, mis maailma muudaks.

Enne täitsid mu mõtteid nii palju erinevaid asju. Kui ma aga sain teada, kui palju mul on veel elada jäänud, sai järsku selgeks, mis on oluline. Niisiis ma kirjutan teile isekatel põhjustel. Ma tahan anda oma elule mõtte ja jagada teiega seda, mida ma olen mõistnud.

• Ära raiska oma aega tööle, mida sulle ei meeldi teha. On ilmselge, et sa ei saa kunagi olla edukas tehes midagi, mis sulle ei meeldi. Kannatlikkus, kirg ja pühendumine tulevad kergelt ainult siis, kui sa armastad seda, mida sa teed.
• On rumal karta teiste inimeste arvamusi. Hirm paralüseerib ja nõrgendab sind. Kui sa lased, kasvab see iga päevaga aina suuremaks, kuni sinust ei jäägi enam midagi järele. Kuula oma sisemist häält. Mõned võivad sind hulluks kutsuda, aga mõned võivad sind suisa legendaarseks pidada.
• Võta oma elu üle kontroll. Vastuta täielikult asjade eest, mis sinuga juhtuvad. Vähenda halbu harjumusi ja püüa elada tervislikumalt. Leia sport, mis teeb sind õnnelikuks. Mis peamine: ära lükka seda edasi. Las kujundavad su elu otsused, mida sa teed, mitte need, mis sa jätsid tegemata.
• Hinda inimesi, kes on su ümber. Su sõbrad ja sugulased on alati lõputu tugevuse ja armastuse allikas. Sellepärast ei tohi sa neid enesestmõistetavana võtta.

Mul on raske leida viisi, kuidas rõhutada, kui olulised on need lihtsad asjad, aga ma loodan, et te kuulate kedagi, kes on kogenud, kui väärtuslik on aeg.

Ma ei ole kurb, sest ma olen mõistnud, et mu viimased päevad siin maailmas on muutunud tähtsaks. Mu ainus kahetsus on, et ma ei näe nii paljude lahedate asjade juhtumist: näiteks tehisintellekti leiutamist või Elon Muski järjekordset projekti. Samuti loodan ma, et sõda Süürias ja Ukrainas lõppeb peagi.

Me keskendume nii palju oma keha tervisele, et mõistame alles surma lävel, et meie keha on vaid karp – pakend, mis kannab meie isikut, mõtteid, uskumusi, plaane. Kui selles karbis pole midagi, mis saaks maailma muuta, siis polegi vahet, kui see karp kaob. Ma usun, et meil kõigil on potentsiaali, aga see võtab ka tohutult julgust, et seda mõista.

Sa võid hõljuda läbi elu, mida mõjutavad asjaolud, jääda ilma päevadest ja tundidest. Või sa võid võidelda selle eest, mida sa usud ning kirjutada ise seda suurt lugu, milleks on su elu. Ma loodan, et te teete õige valiku.

Jätke maailma märk maha. Olgu teie elu tähendusrikas, ükskõik, mida see teie jaoks tähendab. Liikuge selle suunas. Koht, mille me maha jätame, on imeilus mänguväljak, kus kõik on võimalik. Jah, me pole siin igaveseks. Meie elu on vaid lühike sähvatus sellel ilusal väikesel planeedil, mis lendab kujuteldamatul kiirusel läbi tundmatu universumi lõputu pimeduse. Niisiis, nautige oma aega kirega! Elage huvitavalt, elage nii, et see loeks!

Aitäh!»