Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Neli lihtsat viisi, kuidas suhtes usaldust taastada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagmar Lamp
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Inimesed, kelle oleme endale lähedale lasknud, võivad teinekord väga kergelt oma käitumisega põhjustada meis tunde, et  me ei saa neid enam usaldada. See teeb meile eriti haiget, kuna me hoolime neist inimestest väga.

Vigade andestamine ja usalduse taastamine võtab aega ja vaeva. Selle asemel, et emotsionaalselt endasse tõmbuda, annab Higher Perspective nõu, kuidas usalduslikku suhet uuesti üles ehitada.

1. Vaata suuremat pilti. On suur vahe, kas keegi ei jõudnud lubatud õhtusöögile või hoopis pettis sind kellegi teisega. Püüa vaadata suurt pilti ning eksimust laial skaalal hinnata. On sinu teha, mis hinnangu sa teise inimese käitumisele annad. Kuula ja püüa mõista, kuidas teine asja seletab. Astu samm tagasi ja vaata situatsiooni tervikuna. Kui emotsionaalne sa hetkel oled? Kas sa usud teise osapoole selgitusi?

2. Ära tee endale liiga. Andestamine ei tähenda, et sa oleksid rumal või nõrk. Ära lase oma kaastunnet sinu vastu kasutada. Kui inimene ikka jätkab sinu usalduse murdmist, püüa märgata mustrit, aru saada tema motiividest ja jälgi, kuidas see kõik sind mõjutab. Me õpime läbi vigade ning on okei endale tunnistada, et kellelegi andestamine oli viga.

3. Ära too minevikku teemaks. Kui te olete otsustanud üheskoos edasi liikuda, pead sa olema valmis sellele teekonnale ka pühenduma. Sa ei pea juhtunut unustama, aga andestamine tähendab, et sa ei kasuta minevikus toimunut enam teise inimese vastu ära.

4. Ütle välja, mida sa tunned. Ära oota, et teine inimene hakkaks rääkima teemal, mis sind ärritab. Ole proaktiivne oma emotsioonidega. Tunnista, mis sind häirib. Võta sammuke tagasi ning püüa aru saada, kuidas see olukord sind ja teie suhet mõjutab. Pärast järelemõtlemist võta asi partneriga jutuks.

Tagasi üles