Nägin ühel ööl unes loomade tapamajja viimist. See oli emotsionaalselt väga jube. Ma ei näinudki tegelikult midagi hirmsat aga tajusin nende loomade ahastust ja valu, kirjutab lugeja Astrid.
Unenäod annavad käske ehk miks ma liha söömisest loobusin
12. aprill 2016, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hommikul mõtlesin esimese asjana, et mida ma küll eile telekast vaatasin või millega tegelesin, et selline unenägu, aga ei seostanud millegagi. Unenägu kordus järgmisel öösel uuesti. Sellist asja ei saanud enam tähelepanuta jätta ja hakkasin mõtlema unenäo sõnumi peale. Tõlgendasin seda nii, et ju mulle näidati millist stressi ma endale koos lihaga sisse söön ja sain aru, et pean sellest loobuma. Muidugi ma ei suutnud seda päevapealt teha. Ma ju armastasin liha nii väga. Rääkisin kõigile, et ma pean loobuma aga ei suuda. Korra näidati mulle seda unenägu veel, et ma ei unustaks ja ennast kokku võtaks.
Elu ise mängis mulle augusti alguses kätte võimaluse lihale ei öelda ja loobumine polnud üldse raske. Muidugi küsivad ümbritsevad inimesed siiamaani, miks ma liha ei söö ja mul pole vastata muud, kui et unenägu käskis. Elasin oma lihavaba elu ja käisin aegajalt vereproovi andmas, et hemoglobiini taset kontrollida.
Kui saabus kevad – viiruste valitsemisaja lõpp, tegin üllatava avastuse: ma polnud sel talvel kordagi haige olnud. Paar nohu ja köha polnud midagi selle kõrval, mida seni olin pidanud iga sügis, talv ja kevad üle elama. Mul oli juba 20 aastat olnud krooniline lümfisõlmede põletik ja iga pisikülmetuse peale see ägenes. See polnud tore haigus. Tihedamini kui korra kuus tõusis palavik 38, vahel isegi 40 kraadini ning ilma antibiootikumideta ma nendest ei pääsenud. Ka ükski viirus polnud mind sel talvel kätte ei saanud. Seega andis unenägu head nõu. Praegu ei karda ma isegi seda, kui mu lapsed kõik korraga palavikus on – minule see külge ei hakka. Selline viirushaigustevaba elu on nii tore, et ma pole siiamaani tahtnud uuesti liha sööma hakata.
Aga palun, ärge teie, kes te seda loete, arvake, et lihast loobumine ka teid samamoodi aitab. Ilma lihata elu ei sobi kõigile. Inimesed on erinevad. Oodake oma unenägusid või märke elus, mis just teile ütlevad, mida peate tegema ja mida sööma või mitte sööma.