Kuidas manipuleerijatele viisakalt «ei» öelda?

Foto: SCANPIX

«Ei» on küll lühike sõna, kuid paljude jaoks üks raskemaid välja öelda.

Teame kõik, et piiride seadmine hoiab meid stressist ja hullusest, kuid vahel satume inimeste otsa, kes lihtsalt ei lepi keeldumisega, kirjutas shine.yahoo.com.

Järgnevad nipid aitavad manipuleerijaid paika panna.

Meelitaja

See võib olla sõber, kes kiidab, kui tark sa oled ja kui tänulik ta oleks, kui teda vabatahtlike projektis aitaksid või lapse klassijuhataja, kes halab, et lapsed oleksid nii õnnetud, kui sa klassiõhtuks enda imemaitsvaid küpsiseid ei valmista. Meelitaja mängib su edevuse peale, pannes sind end asendamatuna tundma.

Kui tahad aidata, sest sulle meeldib, siis küll, kuid keegi pole asendamatu. «Kui see pole just ajuoperatsioon, saavad ka teised seda teha – võib-olla küll mitte nii nagu sina, kuid asi saab tehtud ja kosmos ei lenda sellest õhku,» sõnas psühholoog Susan Newman.

Mängi olukord enda kasuks – meelitamine käib mõlemat pidi. Selle asemel, et järgi anda, ütle midagi taolist: «Sa küpsetad ise suurepäraselt – võin sulle retsepti anda! Võiksid järgi proovida, sest olen kindel, et lastele need väga maitseksid.»

Süütunde tekitaja

Ema muudkui räägib, et sa talle mitte kunagi ei helista - «mitte kunagi» tähendab, et kolmest korrast nädalas ei piisa. Või sõber teeb märkuse, et sul on aega kõigi jaoks peale tema – ning seda siis, kui te kahekesi lõunal olete.

Vaata olukorda eemalt. Kui sinu asemel oleks võõras isik, mida mõtleksid? Kui sinu täiskasvanud lapsed käituksid emaga nii, mida tunneksid? Küsi sõbralt teist arvamust. Kui tegemist on suurema miiniväljaga, kui sulle jõukohane, kaalu terapeudilt abi otsimist, et asjad selgeks mõelda.

«Sa ei suuda mõne inimese jaoks küllalt teha, seega ära ürita,» soovitas Newman. Vaidlemine on kasutu – sa ei võida kunagi – seega selgita rahulikult, kuidas asjad välja hakkavad nägema. «Ema, eelistaksin, kui me ei vaidleks sama asja pärast üha uuesti. Kui me millestki muust rääkida ei või, siis lõpetame kõne ja helistame uuesti, kui võime.» Või lausu enda «hüljatud» sõbrale: «Mul on kahju, et nii tunned, kuid püüan sind näha nii palju kui võimalik.»

Saboteerija

Oled otsustanud paar kilo kaotada, kuid iga kord kui lähed teatud sõbraga välja sööma, püüab ta sind rääkida magustoitu tellima. «See üks kord ei tee midagi!» väidab ta. «Kuid sa ei saa tulla ilma šokolaadikooki ostmata!» Saboteerija püüab kehtestada enda valikuid, pannes sind käituma tema soovi järgi.

Ole liider, mitte järgija ning mõtle, kui vihane oleksid, kui pärast suurt tööd ja vaeva kaalunumber tõuseks. «Keeldumine ei näita isekust vaid eneseaustust. Seisad selle eest, mis sulle õige on,» tähendas psühholoog ja autor William Ury.

Jää endas kindlaks ja juhi vestluse teema kõrvale. Pole vaja palju vabandusi ega selgitusi. «Ei, aitäh. Teest mulle piisab. Kas kavatsed «Eesti otsib superstaari» uut hooaega jälgida? Huvitav, kuidas saatejuhid seekord toime tulevad.»

Hädaldaja

Iga kord kui kolleegile antakse keeruline ülesanne, hakkab ta hädaldama, kui ebaõiglane see on, et alati temale rasked tööd määratakse. Ta ei lõpeta enne, kui pakud talle abi, et ta ometigi vait jääks.

Isegi, kui tema jutus on iva – ülemus annabki talle raskemaid ülesandeid – pole sinul sellega asja. Olukord puudutab kollegi ja juhti ning lahenduse peavad leidma nemad omavahel.

Katkesta tema jutt enne, kui ta pidama ei saa. «Tead, su jutus võib tõetera sees olla. See tundub tõesti sageli nii minevat. Miks mitte osakonnajuhiga kohtumist kokku leppida ja olukorda selgust tuua?»

Riiukukk

Kiusamine on täiskasvanute seas levinum, kui arvata võiks. 2007. aastal läbi viidud uuring ligi 8000 töötajaga näitas, et üle kolmandiku töötajatest on sattunud kiusamise ohvriks. Täiskasvanute kiusul on eri vorme, kuid kiusaja kasutab alati viha ja hirmutamist, et panna teisi tegema rohkemat kui vaja.

Olenemata, mida teinud või tegemata jätnud oled, ei vääri keegi alandamist või ähvardamist. Kiusaja püüab sind mõjutada, seega ära lase tal näha, et pabistad. Ära reageeri vihale (ta toitub negatiivsetest emotsioonidest) ning ära lase end heidutada tegemaks midagi vastumeelset.

«Rahulik, vaikne, selge ja neutraalne hääl on võimsam kui vali «ei». See edastab rohkem enesekontrolli ja jõudu,» selgitas Ury. Seega räägi enesekindlalt ning ole enda nõudmistes selge. Näiteks: «Ma ei lepi, et mind nii koheldakse. Tule tagasi, kui oled rahunenud,» või «Arvan, et väljendasin end selgelt – ma ei aruta seda teemat enam.»