Marss ja Veenus. Need ei ole vaid planeedid päikesesüsteemis, vaid sümboliseerivad sõjajumalat ja armatusejumalannat, meest ja naist. Meestemaailmas on sõjakus, porno, töö ja mängulisus täiesti tavalised nähtused. See on paras kompott, mida igaühel meist tuleb iga päev süüa, sest elame nende kahe jumala lahinguväljal. Kuidas siis ikkagi mehi mõista?
Rait Kapp: marslaste kasutusjuhend ehk Kuidas täpselt mehi mõista
Aastatuhandeid on peetud sõdu, põletatud maha linnu, külasid. Kindlasti on seda otseselt või kaudselt tehtud ka naiste pärast. Valatud verd ja higi, kulutatud närve, tervist ja aega. Mehed ongi sõjaka iseloomuga, mida kinnitab ka fakt, et mehi on maailmas vähem kui naisi – seda ilmselgelt sõdade ja üksteise mahanottimise tõttu.
Igapäevane sõjatanner, kus sõjamehed võitlevad naiste pärast. Iga naine on justkui vallutatav objekt, mille jaoks on vaja plaani. Kuna sihtmärgid on erinevad, siis peab iga missiooni jaoks eraldi valmistuma. Keegi ei tea, mis saab, enne kui ei ole operatsiooniga alustatud. Lahingplaan võib muutuda, olenevalt vastupanust ja hetkeolukorrast. See meestevaheline võitlus naiste pärast on pigem mehe auküsimus kui lihtsalt mingi suvaline kaklus. Tundub, et kuigi naiste väitel neile ei meeldi, kui mehed nende pärast kaklevad, tunnevad nad end ehk siis just enam ihaldatuna. Kindlasti võitlevad naised meeste pärast samuti.
Üheöösuhted versus pärissuhted
Meestele meeldivad naised, kahtlemata. Naised päriselt, arvutiekraanil ja ajakirjades, igal pool. Mida paljam, seda parem. Kui mehel on arvutis näiteks 20 GB pornot, on see normaalne. Kui naine mehele suuseksi teeb, on mehel on umbes sama tunne kui naisel, kellele mees toob lilli. Mehele on äärmiselt oluline (kindlasti ka naistele) füüsiline lähedus. Seks on inimeste loomulik vajadus, mis maandab stressi ja toodab heaoluhormoone.
Miks painab kellegagi seksuaalvahekorda astumise mõte nii, et see ei anna rahu enne, kui on see saavutatud? Ehk ongi nii, et pärast seksuaalvahekorda ihaldatud naisega saadakse aru, et nende vahel ei hakkagi midagi enamat kunagi toimuma. Aga naised, kellega soovitakse ka pärast üheöösuhet veel edasi suhelda, omavad konkreetse mehe elus mingit tähtsamat rolli kui lihtsalt seksisõbraks olemine.
Miks mehed teinekord pärast üheöösuhet enam ühendust ei võta? Kas ei olnud see nende jaoks eluküsimus või tahavad mehed samuti, et temake võtaks ühendust esimesena? Tundub, et kui naine ise esimesena ühendust ei võta, siis ei ole naine mehest huvitatud. Kas siin kehtib põhimõte, et pirukat tuleb süüa soojana, sest jahtunud pirukat ei taha keegi?
Olen aja jooksul aru saanud, et suhtlemisel tuleb kergelt survet hoida. See näitab, et olen naisest huvitatud. Kui ma näiteks nädal aeg temaga ühendust ei võta – või ta mulle endast märku ei anna –, kas siis ongi kõik läbi enne, kui see algas? Kas keegi üldse ootab midagi enamat kui vaid kohting?
Kõik läheb, nagu peab
Tegelikult on ju kõik selge lühikese ajaga. Emotsioonid kas löövad üle pea kokku või neid ei tekigi. Sellepärast ei tea keegi, kas otsitakse enda vastassoost peegelpilti või midagi muud. Oodates aga võidki ootajaks jääda. Elu läheb väga kiirelt mööda, kui pidevalt oodata. Samas, teinekord on ainus asi, mida vaja, just nimelt aeg, sest kõik muu on tehtud. Pidevalt tuleb end nii-öelda varitseda, olla pidevalt valmis sööstma ja välkkiirelt tegutsema, sest häid võimalusi satub küll ellu omajagu, kuid ajastus on see, mis peab olema õige. Mitte miski ei ole juhuslik, kõik läheb nii nagu peab.
Iseenda tundmisele jõutakse lähemale aja jooksul, pidevalt ennast otsides ja oma vajadusi välja selgitades. See ei tähenda automaatselt, et meestel oleks kellestki ükskõik. Miks mõni naine erutab rohkem kui keegi teine? Tajumise ja emotsioonide küsimus.
Ratsionaalne töömina, emotsionaalne eraelumina
Mehe tööl on suurem mõju eneseväärikusele kui suhtel elukaaslasega. Mees samastab tööd peamise enesehinnangu allikana. Sellest tulenevalt kannatavad mehed rohkem stressist tingitud haiguste all. Mehed on tihtipeale harjunud töötama koos meestega, kasutades kindlat reeglistikku, eraelus, naisega suheldes eeldatakse ja järgitakse teist etiketti. Kuna elu jaguneb «avalikuks» (töö) ja «privaatseks» (eraelu), on enamik mehi omandanud kaks käitumismudelit.
Mõned mehed püüavad säilitada töömentaliteeti ka eraelus, nõudes endalt ja naiselt ratsionaalsust, samas tunnevad teised, et nende olemuslikum, terviklikum mina on leitav eraelus, ning püüavad oma tõelist olemust, inimlikumat ja emotsionaalsemat külge ka kontoris võimalikult palju näidata. Traditsiooniliselt on naiste ja meeste vaheline suhe tähendanud armastust, seksi ja eraelu, seega võib suhtumine naistesse, mille mees on omandanud eraelus, alateadlikult kanduda üle naissoost töökaaslastele – kuigi mees ei tunne naist, ei kavatse teda tundma õppida ega ole temast huvitatud. Kui mees tunneb ennast eraelus ebakindlalt, võib tagajärjeks olla vähem ratsionaalne, vähem neutraalne suhtumine naiskolleegidesse.
Meeste mõistmisel on oluline individuaalne lähenemine. Pole olemas mingeid standardeid või põhimõtteid, sest kõik on erinevad. On vaid mingid üldistavad jooned, mis alati ei kehti. See ei ole eesmärk, vaid teekond, mis naistel tuleb endil läbi käia, et arusaamisele jõuda. Kõigest ei peagi aru saama, sest ratsionaalsest mõtlemisest tähtsam on tunnetamine, emotsioonid, tajumine ja tahe. Kõige tähtsam on huvi selle konkreetse inimese vastu, millest saab kõik alguse.
Ära püüa olla huvitav, ole huvitatud!