Kui kasvasid üles õdede-vendadega, siis ilmselt oled vanemate suust vähemalt korra kuulnud väidet, et nad armastavad teid kõiki võrdselt. Nüüd on kindlaks tehtud, et tegelikult pole see sugugi tõsi.
Tõestatud: igal vanemal on oma lemmiklaps
Sotsioloog Katherine Conger viis läbi pikaajalise uurimuse, millest selgus see, mida paljud on juba ammu kahtlustanud: igal vanemal on oma lemmiklaps. Conger ja tema kolleegid jälgisid 384 perekonda, kus lapsed sündisid umbes nelja-aastase vahega. Uurimusest paljastus, et 74 protsenti emadest ja 70 protsenti isadest kipub eelistama ühte last, kirjutab Huff Post.
Vanemad ise ei öelnud, millist last nad lemmikuks peavad, kuid Congeril ja tema kolleegidel kujunes välja oma teooria. Nimelt oletasid teadlased, et pere vanimad lapsed võivad kõige enam tajuda seda, et neid koheldakse teistmoodi, sest vanimatele lastele on vanematel alati teistsugused ootused.
Vanimad lapsed ise tunnistasid, et nad peavad end vanemate lemmikuks. Ka pere nooremad lapsed arvasid, et just vanemad õed-vennad on vanemate lemmikud ja see mõjutas nooremate laste enesehinnangut. Teadlased tegid kindlaks, et nooremad lapsed arvavad nii sellepärast, et vanemad õed-vennad on kõiki asju esimestena teinud: nad on esimestena spordivõistlustel medaleid võitnud, nad on esimestena rattaga sõitma õppinud jne.
Kuigi vanimad lapsed peavad end tihtilugu vanemate lemmikuteks, selgus uurimusest, et ka nemad kahtlevad. Nimelt leidsid teadlased, et pole vahet, millises järjekorras on lapsed sündinud, iga laps kahtlustas mingil määral, et vanemate lemmiklaps on keegi teine. «Igaüks arvab, et tema õde või vend on eelistatud,» sõnas Conger.
Olgu sellega, kuidas on, pole kahtlustki, et vennad ja õed mõjuvad meile hästi. Näiteks on leitud, et nad muudavad meid intelligentsemaks, tänu neile on meil stabiilsemad suhted ja nad toetavad meid igas olukorras.