Mõtete lugemist on võimalik treenida

Henrik Fexeus «Mõtete lugemine. Kuidas mõista teisi ja neid märkamatult mõjutada». Foto: Kirjastus Tänapäev

Selgeltnägemist peetakse enamasti millekski üleloomulikuks, ometi on omal moel võimalik teiste mõtteid lugeda, kui end selleks teadlikult treenida, veenab Henrik Fexeus raamatus «Mõtete lugemine».

Üheks peamiseks võtmeks mõtete lugemisel nimetab Fexeus rapoori loomist, mis lihtsamalt seletades tähendab enda viimist vestluspartneriga samale lainele, püüdes omaks võtta ja jäljendada tema liigutusi, näoilmeid, hääletooni ja kõnemaneeri, mida suhtlemisel teadlikult või alateadlikult kasutatakse.

Lihtsaimaks rapoori näiteks on ühes rütmis hingamine, mida kogevad tihti ema ja laps, aga ka paarid. Olles end erinevaid võtteid kasutades viinud teise inimesega teadlikult samale tasandile, on tal lihtsam infot edastada ja endal kergem teda ka mõista. Oma lähedastega suheldes käitume tihti alateadlikult selle õpetuse järgi.

Igapäevane mõtete lugemine

Ka portaal Psychology Today kinnitab, et sellise terase jälgimise mõttes on meis kõigis peidus mingil määral selgeltnägija võimeid, lihtsalt enamasti ei anta sellest endale aru. Võimeta ette aimata teiste mõtteid ja tundeid on raske hakkama saada ka kõige lihtsamate olukordadega elus või läheduse saavutamisega. Sedalaadi mõtete lugemise oskus on üheks oluliseks sotsiaalse intelligentsuse osaks.

Üheks mõtete lugemise näiteks võib pidada kas või seda, kuidas ema õpib varakult täheldama erinevaid märke oma lapse seisundist. Kui beebi hakkab pärast söögivahe lõppemist nutma, on selge, et ta on näljas ja selle mõistmiseks ei pea erilisi võimeid omama.

Kui teadlikud võtted rapoori loomiseks selged, on Fexeuse raamatu põhjal võimalik ka vastupidiselt käituda, näiteks liiga aktiivsete müügiinimeste eemalepeletamiseks, andmata võimalust neile pikemat kontakti luua.

Sõnade ja käitumise vastuolu

Tuginedes kogutud tähelepanekutele, mälestustele, emotsioonide allikatele, loogilisele mõtlemisele, teeme me pidevalt läbimõeldud otsuseid selle kohta, mida teine isik parasjagu tunda või mõelda võib. Psühhiaatri Daniel Siegeli sõnul loob aju selliste tähelepanekute põhjal justkui kaardi teise isiku sisemise seisundi kohta.

Põhjus, miks tänapäeval on mõtete lugemise oskus vähenenud, peitub kommunikatsiooniteaduste professori Ross Bucki sõnul ammustes aegades. Samal ajal, kui mõtete lugemine on olnud tähtsaks vahendiks ühiskondliku korra loomisel, on vaja ka enda huve kaitsta, seejuures ka valetades, ning see ongi toonud kaasa sõnade ja käitumise vastuolu.

Olukorra paranemist pole Daniel Siegeli hinnangul näha ka tulevikus, kuna lapsi «kasvatatakse» üles DVD-de, erinevate etteantud tegevustega ja mürarikaste mänguasjadega, selle asemel, et rahulikult koos aega veeta ja laste jaoks olemas olla.

Mõtete lugemine algab juba sünnist

Ometi algab mõtete lugemise oskus just sünnist alates, kuna beebi siis veel ei räägi ja tema ainsaks suhtlusvahendiks on nägude jälgimine ja hiljem ka teiste näoilmete jäljendamine. Näiteks kaheaastaselt suudavad lapsed psühholoogiaprofessori Nancy Eisenbergi sõnul pelgalt pilgu suuna järgi mõista teiste laste soove, kolmeselt panevad kokku erinevaid näoilmeid, mis väljendavad rõõmu, viha või kurbust.

Viieaastaselt on lapsed omandanud korraliku mõtete lugemise nii-öelda teooriabaasi. Selles vanuses hakkavad nad mõistma, et teiste inimeste mõtted, tunded ja uskumused erinevad nende omadest. Oma oskused omandavad lapsed täiskasvanuid jälgides ning hiljem teiste lastega neid erinevaid rolle läbi mängides.

Oluline on motivatsioon

Psühholoog William Ickes võttis ette aga selle uurimise, kas naised on ikka paremad mõtete lugejad kui mehed, nagu arvatakse. Uuring näitas, et kui mehi piisavalt motiveerida, ei jää nad selles sugugi naistele alla. Igapäevaelus on naised lihtsalt kergemini motiveeritud mõistma teiste inimeste mõtteid ja tundeid.

Samamoodi on motivatsioon oluline abielusuhtes. Kui alguses paistavad elukaaslased pea poolelt sõnalt teineteist mõistvat, siis juba esimese aasta möödudes võib selline empaatia hajuma hakata, põhjuseks mitte ainult ükskõiksemaks muutumine, vaid ka enesekindlus teineteise tundmise osas ja vahest ka vähenenud motivatsioon partneri mõistmise nimel pingutamiseks. Eeldada, mida teine mõtleb, siiski ei saa, ja teise «lugemise» kallal tuleb kogu aeg tööd teha.

Psühholoogiaprofessor Sara Hodges pööras tähelepanu sellelegi, et hea sõber ei pea kohe lennult kõike mõistma, märksa tähtsam on, kui ta hoolib piisavalt ja soovib püüda aru saada. Selleks on alati ka tema sõnul võimalus.