Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kõrgharidusega naine, sa jäädki üksi (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Caro / Scanpix

36-aastane Nele on üks kauneimaid naisi, keda olen kohanud. Ta on õnnelik, ümbritsetud heade sõpradega ning heal elujärjel. Lisaks kõigele eelnevale on Nele vallaline. Statistika järgi ta ilmselt vallaliseks jääbki.

Kurameerimist õpetavad raamatud selgitavad, kuidas õige käitumise korral võib endale täiusliku mehe napsata iga naine. Kui naine meest ei leia, on see justkui tema enda süü. Ilmselt on naises midagi üdini valet, näiteks kohutav iseloom või vajab välimus parendamist.

Reaalsuses mõjutab vallaliste kõrgharitud naiste suhtestaatust aga hoopis igavam probleemiallikas: kõrgharitud naisi on 40 protsenti rohkem kui vastava haridustasemega mehi.

Vaikivaks eelduseks õige haridustase

Uuringud näitavad üheselt kõrgharidusega naiste soovi leida samaväärse haridustasemega partner.

Rääkides Nelega, kes on omal ajal magistriõppe pooleli jätnud, selgub üsna kiiresti, et haridustase on tema jaoks oluline. «Kui teaks, et mees pole ülikooligi läinud, siis temaga kohtama ilmselt ei läheks.» Seejärel vajub ta aga mõttesse ning pärast pikka vaikivat pausi lisab, et pole sellele teemale varem tegelikult mõelnudki. «Mingi eeldus on, et sama haridustasemega inimestega on rohkem ühist.»

Tõsiasi, et sama haridustasemega inimesed käivad omavahel tihedamini läbi, ei pruugi tuleneda negatiivsetest eelarvamustest või mõnest muust samaväärselt kirgi kütvast põhjusest. Reaalsus on tunduvalt praktilisem – suurem osa tutvusringkonnast kujuneb tänapäeval kooli või töökoha kaudu. Käies ülikoolis ja töötades valdkonnas, mis nõuab kõrgharidust, ollakse ilmselt ümbritsetud sarnase taustaga inimestest.

Arvamused lähevad lahku

Nelega vesteldes saab üsna kiirelt selgeks, et kõrgharidus on tema jaoks lihtne viis eristada inimesi, kellega võiks intellektuaalsel tasandil midagi ühist olla. Mis see ühine puutepunkt seejuures olla võiks, ta ei tea.

Kolm aastat elukaaslasega koos olnud Mariliisile (30) pole ülikoolidiplomi olemasolu aga oluline. «Arvan, et kellegi elimineerimine puhtalt «paberite» põhjal on ebaküps. Leidub palju väärt mehi ka nende hulgas, kes pole ülikooli läinud. Pealegi saab tänapäeval hea tahtmise korral raha eest paberi iga untsantsakas,» on ta kindel.

Temaga nõustub Moonika (36), vastates küsimusele, kas eeldaksid mehelt kõrghariduse olemasolu: «Kindlasti mitte.» Magistrikraadi omav naine on veendunud, et üldine intelligentsus, asine olek, entusiasm ja isiksuseomadused on olulisemad.

Kõik aga pole nii leplikud. 35-aastane Õnne arvab, et üldiselt on kõrgharidus siiski väga tähtis, kuna kõrgharidusega inimesel on reeglina laiem silmaring ja suurem saavutusvajadus.

Iga kolme naise kohta vaid kaks meest

Kuna iga kolme kõrgharitud naise jaoks on vaid kaks kõrgharitud meest, on naistel vaatamata ootustele vaid kaks valikut: esiteks, sõbrannaga kampa lüüa ja kahepeale üks mees võtta või teiseks, juhul kui kolmekesi ühes magamistoas kitsaks läheb, võib võtta mehe, kellel on teistsugune haridustase. Kumb tee just talle parim on, otsustab igaüks ise.

Mõni päev pärast meie vestlust kirjutab Nele mulle raske südamega Facebooki. «Tead, ma pole varem tõesti sellele teemale mõelnud. Uurisin sõpradelt, mis nende haridustasemed on, ning minule üllatuseks pole mitmed neist lõpetanud või isegi astunud ülikooli. Olen šokeeritud ja mul on väga piinlik tõdeda, et pidasin kõrgharidust oluliseks verstapostiks. Tõesti, väga piinlik!»

Lugeja, mida arvad sina?

Tagasi üles