Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kümme kõige tervislikumat uusaastalubadust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heleriin Adelbert
Copy
Uuel aastal uue hooga.
Uuel aastal uue hooga. Foto: SCANPIX

Uusaastalubadusi on lihtsam anda kui täide viia. Mitu kuud pärast suurte sõnade tegemist on raske entusiastlikuna püsida, kuid võimatu see pole.

Järgmiseks aastaks vali üks siinsetest väärtuslikest lubadustest ning pea sellest ka kinni, kirjutas Health.com.

Kaalust alla

Tegemist on püsivalt ühe kõige populaarsema uusaastalubadusega, mis näitab samas, kui raske seda teostada on. Siiski võid eesmärgini jõuda, kui edu üleöö ei oota. «Tahtsid tulemusi eile ja võimust võttis meeleheide,» sõnas doktor Pam Peeke, kes soovitas kiirete lahenduste otsimisega ette vaadata.

Samuti tuleks arvestada ilmnevate tagasilöökidega. Kasuta söömise jälgimiseks toitumispäevikut ja leia enda tugipunkt. Arsti sõnul hakkavad inimesed neljanda kuni kuuenda nädala ümber järjest ettekäändeid otsima, mistõttu peab pidevalt kõrval seisma inimene, kes rasked ajad ületada aitab.

Hoia kontakti

Tunned, et vanad sõbrad (või perekond) on unarusse jäänud? Sinu tervisele on hea nendega taas ühendust võtta. Uuringu järgi elavad tugevate sotsiaalsete sidemetega inimesed vanemaks. 2010. aasta uuringu andmetel võivad vähesed suhted tervist lausa samal määral kahjustada kui alkoholism või narkomaania ning rohkem kui ülekaalulisus ja vähene treening.

Kunagi varem pole lihtsam olnud ühenduses püsida kui praegu, tehnoloogia-ajastul. Sama käib sõprus- või peresuhete värskendamise kohta. Seega hakka kontakte elustama!

Jäta suitsetamine

Kardad, et oled liiga palju kordi läbi kukkunud, et uuesti proovida? Räägi ükskõik millise endise suitsetajaga ning näed, et korduvad üritused viivad lõpuks sihile.

Katseta erinevaid meetodeid, et välja selgitada, mis toimib. Ning mõtle, kui palju raha sa säästad! (Tohutut panust tervisele kindlasti juba tead.)

Säästa raha

Hoia kokku tehes muutusi tervisliku elustiili suunas. Jaluta või sõida rattaga tööle või uuri autode ühiskasutuse võimalusi. (See tähendab rohkem raha taskus ja vähem õhu saastamist.)

Hoia kokku spordiklubi liikmekaardilt ja liiguta end pigem kodus. Kasutada saad treeningvideosid. Vaata üle enda külmkapi sisu ja tee poenimekiri. Sihitu ostlemine võib lõppeda halbade valikutega nii toitumisele kui rahakotile.

Vähenda stressi

Väike pinge meid ei tapa – lühike stressihoog annab hoopis energiat. Krooniline stress võib aga suurendada unetuse, depressiooni, ülekaalulisuse, südamehaiguste ja teiste tervisehädade riski või neid hullemaks teha.

Pikad tööpäevad, vähene uni, istuv eluviis, kehv toitumine ja perest-sõpradest võõrandumine võivad põhjustada stressi, nimetas doktor Roberta Lee. Viimane on tema sõnul paratamatult elu osa ning kuigi teame, et väärime lõõgastumist, und, suhtlemist ja puhkust, ei luba me neid endile.

Vabatahtlikuks

Kaldume arvama, et õnn peitub enese heaolus, kuid rahulolu saame ka teiste abistamisest, kinnitas psühholoogiadoktor Peter Kanaris.

Ning õnn on tervisele kasulik. 2010. aasta uuring leidis, et positiivsete emotsioonidega inimestel oli võrreldes sünges meeleolus osalejatega umbes viiendiku võrra väiksem võimalus südameinfarktiks ja südamehaiguste tekkeks. Teiste andmete kohaselt teeb hea tuju meid paindlikumaks ja leidlikumaks.

Tagasi kooli

Olenemata vanusest, võib klassiruumi tagasi pöördumine karjääri edendada, uute inimestega tuttavaks teha ja vaimujõudu kasvatada. 2007. aasta uuringust selgus, et keskealistel, kes eelneva veerandsajandi jooksul uuesti kooli (ka õhtukooli) läksid, oli parem mälu ja tugevamad verbaalsed oskused võrreldes samaealistega, kes juurde õppima polnud asunud.

Lisaks seovad mitmed uuringud kõrgema haridustaseme vähenenud Alzheimeri tõve riskiga. Kanarise sõnul rahuldab uute teadmiste omandamine saavutusvajadust ning koolis kohtutakse inimestega, mis loob ennenägematuid võimalusi.

Vähem alkoholi

Väikeste alkoholi koguste kasulikust mõjust on mõndagi kirjutatud, kuid liigne tarbimine on suureks probleemiks. Suurte koguste alkoholi joomise tagajärjel võib suureneda depressiooni, mälukaotuse ning haigushoogude oht.

Krooniline alkoholi kuritarvitamine tõstab maksa- ja südamehaiguste, kõrge vererõhu, rabanduste, vaimse tasakaalutuse riski ning suurendab isegi suu-, kõri-, maksa- ja rinnavähi ohtu.

Maga rohkem

Ilmselt oled juba teadlik, et hästi magatud öö järel on nii enesetunne kui väljanägemine parem. Uni on tervisele aga kasulikumgi, kui arvata oskad.

Magamatust on seotud ülekaalu ja teise tüübi diabeedi kõrgema riskiga. Uni on ka hädavajalik mälestuste kinnistamiseks. Sestap põõna mõnuga ning ära tunne seepärast süüd.

Reisile

Puhkuse kasu ja rõõm võib kesta kaua pärast kohvrite lahtipakkimist. Võime sageli rutiini kinni jääda, millest omal käel välja ei pääse, selgitas Kanaris. Reisimine laseb meil tunda elu seiklusena ning saame rutiini lõhkuda ilma äärmuslike ja dramaatiliste tegudeta.

Psühholoog lisas, et puhkus tundub noorendava ja kosutavana. Reisimine on uute avastuste ja õppimise üks vorme ning teeb head nii kehale kui hingele.
 

Tagasi üles