Me tahame elada oma unistuste elu. Meil on eraldi märkmik unistuste ja eesmärkide jaoks, me koostame nimekirju igal aastavahetusel ning planeerime oma kvartaleid. Me sisendame endale positiivseid afirmatsioone ja visualiseerime ideid. Ja ikkagi vireleme oma väikeses elukeses ja ootame kuskilt saabuvat õnne.
Mis valesti on? Mis jupp on puslest puudu, et kokku saaks täiuslikkus? Millised juhtmed on valesti ühendatud, et lamp ikka ei põle? Me teame ju nii täpselt, mida soovime-tahame-ihaldame ja unistame hetkest, mil need asjad täituvad. Kui ei saa kõiki neid asju, siis palun igast ühest natukenegi!
Kahe teraga mõõk
See on lihtsalt uskumatu, kuidas me ühelt poolt nii soovime, kuid teisalt oma enda soove ja unistusi saboteerime. Ehk teisisõnu me ise hoidume alateadlikult oma unistuste täitumisest, sest arvame, et me pole seda väärt; see pole nagunii tõsi; tekib kaotus- ja hülgamishirm; ning mida teised siis veel minust mõtlevad.
Näiteks soovime saada rikkaks. Teeme roppu moodi tööd, et saavutada teatud majanduslik sissetulek, kõrge staatus, finantsiline vabadus. Soovime saada rahalist küllust, ostelda hinnasilte vaatamata, reisida lõputult ning nautida töö tegemise asemel hoopis hobide harrastamist (loe: töötamine on muutunud hobiks). Me nii väga tahame, aimamata, et meie enda sügavad uskumused hoiavad meid tugevalt tagasi oma tahtmiste saavutamisel.
Töötame, näeme vaeva ja panustame, kuid sisimas istub meil lapsepõlvest omandatud teadmine, et «rikkad on petised» või «ma pole piisavalt hea, et saada rikkaks». Need on kohutavalt õelad võrgud, millesse end juba lapsena mässinud oleme ning millede avastamiseks on vaja teha rännakuid enda sisemusse. Igapäevaselt oleme need uskumused matnud nii sügavale, et neid pole võimalik mõistusega lähenedes tajuda.
Ja nii juhtubki, et töötame 10 tundi päevas, tahtes mõistusega edu ja rikkust, kuid hingetasandil ütleme iseendale, et ma tegelikult ju ei taha rikkaks saada, sest siis ma muutun ka petiseks.
Endast teadlikuks Rännaku abil
Kuidas ma üldse tean, mis minu sügaval sisimas peitub? Mis uskumusi ma usun, mis vandeid olen andnud, mis tõekspidamised omaks võtnud? Nende avastamiseks on variante mitmeid, näiteks mediteerimine või rännakud. Nende kombineerimine on eriti tõhus.
Rännaku meetod, olgu see siis emotsionaalne või füüsiline, viis mind ootamatu kergusega enda sisemaailma. Suutsin juhendatud meditatsiooni abil lõdvestuda, end maailmast välja lülitada ning keskenduda partneri kuulamisele, enda tunnetamisele ja emotsioonide tajumisele.
Lastes vabaks oma mõttemeele, hakkab hing kõnelema ja sealt avaneb ligipääs mälestustele, alateadvusele ja minevikukogemustele. Ja just sealt saame vabastada, ümber muuta ning lahustada erinevaid uskumusi, veendumusi ja vandeid, mida oleme endaga kaasas kandnud.
Ning vabastades oma sisemisi blokeeringuid avame end päriselt küllusele, rikkusele, armastusele, tervisele, harmooniale ja rahule. Kui meie hing toetab meie sõnu, siis hakkavad asjad juhtuma. Seni võime rääkida, mida iganes, kuid me ei saavuta soovitut.
Rännaku seminar toimub 22.-24.aprillil Tallinnas. Täpsem info rannak.ee/koolitus.
