Naine kirjutab: salanipp, kuidas saavutada kõik, mida soovid

Foto: Phovoir / Scanpix

Plaane tehes, mõeldes ning tegutsedes olen saavutanud selle, mille täitumist pidasin ma algselt võimatuks. Jõudsin järeldusele, et mida suuremalt unistada, seda kaugemale on võimalik jõuda ning usk iseendasse andis vaid jõudu juurde, kirjutab meile lugeja Geter.

Mida aeg edasi, seda enam avastasin, mida üks inimene on võimeline tegema. Mitte ainult füüsilisel tasandil, vaid ka vaimsel. Tegudel on tagajärg. Nüüd mõistan rohkem kui kunagi varem, et ka mõtetel on tagajärg ning lisaks positiivsete sündmuste ellu toomisele, saab inimene ka iseendale väga palju kurja teha. 

Tõsi, on inimesi, kes näevad seda vaid õnnetu juhusena. 

Mäletan aega, mil soovisin saada arhitektiks. Nii perekond kui ka õpetajad kiitsid minu joonistamisoskust ning ma tõesti nautisin seda. Kui aga isa ütles, et kunstnikuna elusalt palju ei teeni, leidsingi oma vihikust, kuhu olin üles kirjutanud oma unistused, ka selle mõtte. Veetsin palju tunde kritseldades erinevaid maju nii eestvaates, külgvaates, pealtvaates ning isegi siseviimistlust joonistades. Kõikide piltide ühiseks jooneks olid peamised neli seina, mis maja moodustasid. 

Nüüd mõistan, et ma ei joonistanud pilti lihtsalt majast, vaid elust endast. Iga maja sein sümboliseerib kindlat elu osa. Üks sein sümboliseerib karjääri ja tööd, teine sein tervist, kolmas haridust ja enesearendust ning neljas armastust. 

Vundament oled sina ise. Karkass on sinu unistused ja ideed. Seejärel on aeg hakata seinu ehitama. Ehitad valmis ühe seina, teisegi ning lõpuks kolmandagi. Kuid kujuta nüüd ette, mis saab siis, kui üks sein jääb ehitamata, sest oled selle unustanud või välja jätnud, sest algselt pole sa mõistnud selle olulisust. Meeleheitlikult lisad kõrgust kolmele seinale, lootes, et see kompenseerib puuduva seina. Mida kõrgemaks kerkivad seinad, seda kõledamaks ja külmemaks aga läheb ning tühimik jääb neljanda seina asemel ikka. 

Kas pole tegelikult tihti esinev süžee? Näiteks alustatakse äriga, tagaplaanile jäätakse oma  lähedased ning varem või hiljem avastatakse, et midagi on puudu. Parimal juhul õnnestub olukord parandada, kuid võib minna ka teisiti. On inimesi, kes on suutnud hoida võrdsel kohal kõike peale tervise, mis võib kaasa tuua olukorra, kus ongi vaja vaid selle «seinaga» tegeleda, et muuta kõik seinad ühepikkuseks ning taastada oma elus tasakaal.

Mina ise kuulun nende hulka, kes on väga lähedased oma perekonnaga, kuid kõige olulisemal kohal on olnud õppimine, enesearendamine ning jõudmine karjääriredelil pulgale, mil tööst saab hobi. Hetkel, mil minu tervislik seisund endast märku hakkas andma, mõistsin, et olen jätnud midagi tähtsat kahe silma vahele ning ma mitte ei hakanud sellest hetkest oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama, vaid alustasin ka õpinguid selles valdkonnas. 

Minu maja polnud aga siiski päris maja.

Sellelt oli siiski üks sein puudu ning teised seinad selleks hetkeks kõrged. Kõik oli justkui hästi, ent ometigi sisimas ei tundnud ma seda.

Elutee juhatas mind kokku inimestega, kes aitasid mul mõista, mis on minu elust veel puudu. Ma mõistsin, et ei piisa natukesest flirdist, väljas käimisest ning isegi mitte lihtsalt kellegagi koos elamisest, tundes vaid sümpaatiat ning pidades kedagi vaid silmarõõmuks, et tunda end armastatuna. See ei korva lähedusvajadust, mida iga inimene tegelikult vajab; mis õnnelikuks teeb. 

Nii nagu ma alguses juba mainisin, et mõtetega tasub ettevaatlik olla, sest need täituvad, oligi minu uksel varsti mees, kes mu jalust nõrgaks võttis. Minu sõpruskonnas on väga palju edukaid ja huvitavaid inimesi, kuid sel hetkel tundus, et nii imelist inimest nii ilusa lauluhäälega pole ma veel varem kohanud. Ma tundsin end tõelise printsessina, mis aga üsna lühiajaliseks kujunes. 

Nimelt olin ma kogu oma energia ja meeled suunanud uue seina – neljanda seina ehitamisele ning unustasin oma «tervise seina», mis alles ehitusjärgus oli. See tõi minu ellu ajajärgu, mil pidin õpingute mahu viima miinimumini ning töösuhted lõpetasin mõneks ajaks täielikult, sest olin piisavalt kõrvale pannud, et toime tulla ning minu tervis vajas seda. Kaotasin uuesti aga usu armastusse ning olin veendunud, et minuga vaid mängiti. 

Möödas on aasta ning olen oma tervise peaaegu korda saanud. Jah, on mõningaid tüsistusi, mis ajaga mööduvad, kuid tunnen end veel säravama, enesekindlama ja võitmatuna kui varem. Minu hinge on tekkinud kahtlus, et äkki polnudki minu elu neljanda seina alged nii augulised, kui too aeg tundus. Kui kivi on jalanõus ning see hõõrub, siis pole võimalik ka kõige paremat kontserti sada protsenti nautida, kas pole? Seda enam, kui kivikese asemel on terve kruusatee.

Ma pole siiani suutnud kedagi veel uuesti oma ellu lasta, kuigi austajaid on mul alati olnud juba alates põhikoolist. Sisimas tunnetan, et ma usun uuesti armastusse, heasse tervisesse ja selle võimalikusesse ning võimalusse olla igas eluvaldkonnas edukas, et luua oma ellu tasakaal, mis on võti õnnelikuks eluks. Ma veel ei tea, kuidas hakkab minu neljanda seina taaspüstitamine pihta, kuid tunnen, et olen saanud selleks vajalikud teadmised ning järgmine katse läheb kindlasti paremini.

Kas see, mida ma tundsin, oli armastus? Ma ei tea, kuid midagi nii erilist pole ma varem igatahes kellegi teise vastu tundnud. Siiani meeldib mulle külastada kohti, mis just tänu Temale eriliseks said, ise mõeldes, et kuskil mujal pole lihtsalt paremat smuutit müügil või et see lihtsalt ongi koht, kus on kõige parem tähti vaadata ja unistada. 

Vahel on tunde kogemine olulisem kui tulemus ise ning iga olukord meie elus õpetab meile palju. Tuleb vaid osata märgata. 

...ja tasakaalu hoida.