Mälestus elu kauneimast päevast

Auhinnatud pulmafotograaf Mait Jüriado leiab, et vihmaste ilmadega saab võrratuid ja ainulaadseid pilte, mida päikselise ilmaga kunagi teha ei saaks. Foto: Mait Jüriado

Mis meenutab aastakümnete pärast seda erilist päeva, mil kallim libistas su sõrme abielusõrmuse? Muidugi - imelised pulmafotod. Elustiil uuris kaunite piltide saladusi fotovõlur Mait Jüriadolt, kelle üks pulmapäeva pildiseeria valiti eelmisel aastal ülemaailmsel Nikoni korraldatud võistlusel maailma 35 parima pulmaloo hulka.

Mait, kui ma sooviks sind kutsuda oma pulma pildistama, siis kui pikalt enne sündmust peaksin su poole pöörduma?

Mõned plaanivad pulmi mitu aastat ette, teised loodavad peo kahe nädalaga paika saada. Tõsi on aga see, et head tegijad ja peokohad vajavad aegsasti kokkuleppimist.

Minu juurde jõuavad enamjaolt paarid, kes enamasti hakkavad pulmi kavandama nii, et valivad asukoha ja siis kohe ka fotograafi. On ju fotod ja video sisuliselt ainsad n-ö füüsilised asjad, mis pulmapäevast mälestuseks jäävad ja minu pruutpaaridele on see mälestus ülioluline.

Nii pulmapaiga kui ka fotograafiga võiks ikka vähemalt aasta varem tegelema hakata, aga kui pulmakuupäev on nädala sees või hooajavälisel ajal, peaks soovitud fotograaf suure tõenäosusega vaba olema.

Millal on pulmafotograafide kõige kiirem aeg?

Tihedam pulmahooaeg algab mais ja kestab oktoobri lõpuni. Juuni, juuli ja augusti nädalavahetustel, eriti laupäevadel, pole lootustki leida kõiki tegijaid, keda soovitakse, kui nendega pole juba vähemalt aasta varem kokku lepitud. Sageli on mõnel juulikuu laupäeval tellijaid mitukümmend, soovitud fotograafi aga ainult üks. Siiski abiellutakse järjest enam ka muul ajal kui suvel ja see on ju väga tore – meil on neli suurepärast aastaaega, kõik väga erilised.

Mida peaks pulmafotograafi valides silmas pidama?

Olen täiesti kindel, et iga paari jaoks on oma fotograaf ja iga fotograafi jaoks oma paar – kõik ei saagi omavahel sobida.

Mulle on alati väga huvitav see, et kui paarid minuga ühendust võtavad, ei tea mina neist veel suurt midagi, aga nemad teavad minust palju. Küllap on siis vaadanud minu tehtud pilte ja tundnud neis ära midagi, mis neile meeldib. Peamine ongi see, et pruutpaarile meeldiks fotograafi varasemad tööd.

Kuigi paljudel paaridel on fotograafi valides kindel sisemine veendumus, soovitan paaril fotograafiga kindlasti ka silmast silma kohtuda, et oma veendumusele kinnitust saada. Kohtumisel saab paarile selgeks, mis tunde fotograaf neis tegelikult tekitab, milline on klienditeenindus, kuidas klapib suhtlus ka pildistamisvälisel ajal. Kui fotograaf ilmub kohale räbalas T-särgis ja kulunud teksades, võib juhtuda, et ka pulmapildid tulevad räbalad ja paar on pärast päris õnnetu.

Kui rääkida nn ilupiltidest, mis tehakse kusagil looduses või paarile erilistes kohtades, siis olen alati mõelnud, miks ei võiks neid teha mõned päevad enne pulmi, et siis pulmapäeval vaid peole keskenduda.

Pulmapäev on nii tähtis ja eriline, et mõnel teisel päeval lihtsalt pole mõtet ilupilte teha. Selleks pole kunagi ka vajadust tekkinud. Pealegi paistab see eriline tunne, mis paari pulmapäeval valdab, ka fotodelt silma.

Kui on pikk pulmapäev, teen portreepilte alati mitmes jaos. Hea tulemuse nimel peaks pruutpaar planeerima minu ja fotosessiooni tarbeks vähemalt tund-poolteist. Ideaalne oleks pildistada kõigepealt pärast tseremooniat, sest siis ollakse värskelt abielus, mis on tunde suhtes väga oluline. Kui peaksin ilupilte pildistama enne tseremooniat, mil pruutpaar on enamasti väga närvis, võib tulemus kõvasti kannatada, sest fotosessiooni ajal tegeldakse teineteisele pühendumise asemel enda maharahustamisega.

Teise satsi pildistamiseks on parim aeg õhtu, just ühtlase valguse pärast. Arvatakse küll, et päikseline pulmapäev on parim, aga – vabandan küll siinkohal paaride ees, kes alati loodavad päikselist pulmapäeva ilma – mina loodan alati vähemalt poolpilvist ilma, sest siis on valgus ühtlasem. Ka vihmaste ilmadega saab võrratuid ja ainulaadseid pilte, mida päikselise ilmaga kunagi teha ei saaks. Nii ei tasu olla nukker, kui teie pulmapäeval on pilves ilm.

Kuidas saada head paaripildid?

Ideaalne pildistamissessioon toimub vaikuses. Ütlen pruutpaaridele sageli, et see aeg, kui me pildistama läheme – pulmapäeval kolmekesi – on eelkõige teie koosolemise aeg. Teist sellist aega pulmapäeval ei tule. Sel ajal ei ole mina oluline, teie kaks olete, ja peaasi, et te teineteisele tähelepanu pöörate. See on enamjaolt kahe inimese väga intiimne ja personaalne aeg, minu roll on seda jäädvustada ja vajaduse korral neid suunata. Seejuures ei pea pruutpaar mõtlema, kuidas nad poseerima peaksid, sest fakt on see, et kümnest paarist üheksa kurdavad, et ei oska seda teha, ja see on täiesti okei. Head paaripildid tulevad muidugi ka siis, kui kõik muud olulised detailid, mis ei ole fotograafi ülesanded, on läbi mõeldud: meik, pruudikimp, riided, jne. Need jäävad ka pildile. Tihti pannakse suur energia pruudi väljanägemisele, aga peigmees jäetakse unarusse. Kaks numbrit suurem peigmehe ülikond võib kogu üldpildi ära rikkuda, nii et hoolitseda tuleks ka peigmehe eest.

Kas pildistamiskohad peaks pruutpaar ise välja otsima?

Et pildistamise ajal oleks kõik ideaalne, selleks tulebki fotograafil paariga varem kokku saada, et üksteist veidi paremini tundma õppida. Loomulikult on ideed, mis puudutavad pildistamiskohti, stiili jms, väga teretulnud, aga fotograaf ei tohiks eeldada, et kõik see tuleb pruutpaarilt. Kus pildistada, kuidas pildistada, mis mõtteid veel tekib – see kõik on minu töö, pruutpaar ei pea sellistele asjadele mõtlema.

Samuti on fotograafi ülesanne juba esimesel kohtumisel pruutpaarilt kõik pildistamisega seotud suuremad pinged maha võtta ja mõista anda, et nad on väga heades kätes. Kujutage ette, et pildistama minnes küsib fotograaf teilt, et noh, kus te siis seda teha soovite ja kuidas pildil olla tahate. Pruutpaaril on pulmapäeval tuhat muud mõtet, muret ja rõõmu,  piltide pärast muretsemine ei tohi küll sinna hulka kuuluda. Hea fotograafi ülesanne on panna paar tundma nii, et pildistamise eel neil seda küsimust enam ei tekiks, kõik on juba loomulik.

Millise ligikaudse väljaminekuga peaks pruutpaar hea pulmafotograafi puhul arvestama?

Pulmafotograafile võib kulutada sada eurot, saades selle raha eest kogemusteta amatööri, kelle piltide pärast te tõenäoliselt hiljem väga õnnetud olete ja seda kahetsete, või investeerida kuni 3000 eurot aastaid kogemusi omandanud, tõeliselt loomingulisele, ainulaadse pildikäekirjaga fotograafile, kes pakub tipptasemel teenindust. Meie korralike ja kogemustega pulmafotograafide täispikkade pulmapäevade töötasud jäävad laias laastus 800–3000 euro vahele ja need võivad sisaldada väga erinevaid asju: kas saadakse õigus ise pilte printida, kas seal sees on pulmaalbum, mõni suurem seinapilt, fotonurk pulmas, teine fotograaf, kihlumise fotosessioon või mõni muu lisa. Kuna keegi ei jõua kõikjale, paneb pildistaja töötasu paika nõudlus. Fotograafia on tihti subjektiivne kunst ja pruutpaar investeerib fotodesse täpselt nii palju, kui tähtsad need tema jaoks on. Aga tingimata valige fotograaf tema piltide, mitte töötasu järgi.