Ennekõike soovitab Olga pruutpaaridele torti, mis hoiaks pulmapeoga üht stiili. Värvid, lauakaunistused, lilled, pruudikimp, kleit, pulmakutse – kõik võiks moodustada kena terviku. Ükskõik, kas inimene eelistab minimalistlikku või rohke dekooriga varianti, valget, pastelseid või erksaid toone. «Oleme teinud torte, mida kaunistab sama pitsimuster, mis ehib pruutkleiti. Aga ka selliseid, mille kuju meenutab pruutkleidi disaini. Või siis hoopis keerulisi skulptuure,» räägib ta, näidates tellimislehtede kausta, kuhu on joonistatud tortide kavandid.
Üks erilisemaid neist on 1,60 meetri kõrgune korrustort, mille tipust langesid alla suhkrumassist vormitud viinamarjakobarad karamellist viinamarjadega. Üht lehvikuna kahele poole avanevat torti katavad lillad lillebuketid, milleks kulus kondiitril kuuskümmend tundi peent näputööd. Mootorratturitest pruutpaari korrustorti ehib aga siilipaar mootorratta seljas …
Sedasorti keerukamad kaunistused tehakse enamasti suhkrumassist või martsipanist, toeks traat või puit; uudsemaks kaunistusmaterjaliks on kergem vahvelpaber – söödav, aga maitsetu. See järgib toidumaailmas valitsevat üldist suundumust, et kõik, mis taldrikul, peaks olema söödav. Kui muidugi traadi abil meisterdatud õitekaskaadid ja muud keerukamad kaunistused välja arvata.
Samal põhjusel on taandumas ka trend kasutada suhkrulillede asemel ehtsaid lilleõisi. «Tänapäeval pritsitakse neid keemiaga, mis pole tervisele hea. Lisaks on paljud neist ka mürgised,» selgitab kondiiter. Liiati ei püsi elus lilled tordil pikalt värsked ning loomulikult ei muuda õite värskena hoidmiseks mõeldud veekapslid torti sugugi kenamaks.