Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

«Mind kiusati». Neli südantlõhestavat lugu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagmar Lamp
Copy
Foto: PantherMedia / Scanpix

Statistika näitab, et üks neljast lapsest satub koolikiusamise ohvriks. Kiusamisel on tohutud mõjud ning see jätab jälje igaveseks. Need, kes pole kiusamist kogenud, ei suuda seda aga alati mõista. Need neli inimest räägivad selles videos, mis tunne on kogeda kiusamist.

Mis tunne on, kui sind kiusatakse? Sellele küsimusele annavad need inimesed BuzzFeedi videos vastuse. Enamik neist olid kiusamise ajal 12-13aastased.

Üks naine meenutab: «Mulle andsid nn «sõbrad» hüüdnime. Nad kõik itsitasid ja naersid. See oli hiinakeelne sõna ja kuna ma hiina keelt ei oska, siis olen aru saanud, et nad kutsusid mind vist väikseks paksuks tüdrukuks. Mis siis sõprus üldse on, kui need, keda sa sõbraks pead, su üle naeravad? Aga praegu on see sõna, mille tõttu ma näen, kui kaugele ma olen jõudnud. Ma armastan oma elu ja ma olen palju rohkem, kui mingi väike paks tüdruk. Ma soovitan kõigil leida oma toetusmeeskond, kes aitab sul mõista, et sa oled rohkem kui kellegi õelad sõnad.»

Üks mees meenutab: «Mind kiusati koolikoridorides. Ma kõndisin kohvikusse ja keegi kutsus mind pedeks. See tunne oli nagu ... oleks üle keha külmavärinad. Ma ei teadnud, mida teha. Ma tundsin, et ma pole sama hea kui kõik teised. Mu ema süda murdus, kui ta pidi mind sellises olukorras nägema. Ta oli kogu aeg kurb ja seda lihtsalt seetõttu, et ma püüdsin olla mina ise. Ja see, et ma olin mina ise, tähendas, et mind kiusati. Aga ma olen suurepärane. Ma olen õnnelik. Ma olen ükskõik, kes ma soovin olla. Sa oled palju rohkem, kui ükskõik mis sõnad keegi sinu kohta ütleb.»

Teine naine meenutab: «Keegi, keda ma ei tundnud, lõi mind peaga vastu kappi, ütles minu kohta pilukas ja kõndis seejärel lihtsalt minema. Ma tundsin end kohutavalt, kui see juhtus. Poisid panid mind end jubedalt tundma, ma tundsin oma etnilise päritolu tõttu end halvasti. Aga ma tean nüüd, et saan teha kõike, mida ma tahan. Mul on suurepärased sõbrad, suurepärane pere. Ma võin olla, kes ma tahan olla ja ma olen ääretult uhke, et olen asiaat. Tuleb aeg, mil sa mõistad, et see, miks sind rünnatakse, on tegelikult su suurim väärtus.»

Teine mees meenutab: «See juhtus näost näkku, mind rünnati sõnadega. Mul oli palju probleeme aknega. Mingi kutt nimetas mind teiste ees lihtsalt pitsanäoks. Ta võttis vildika ja ütles: «Zack, kummardu! Ma tahan su näol mängida ühenda-punktid mängu!» Põhi- ja keskkoolis on sul kohutav hirm, et see hüüdnimi jääb sinuga kogu eluks. Aga praegu ma saan aru, et see ei ole mina. Ma pole olnud see inimene mitmeid aastaid. See sõna ei defineeri seda, kes ma olen. See pole kunagi mind defineerinud. Ma olen inimesena palju rohkem. Kui sa jääd iseendaks ning suureks kasvades saad selleks, kelleks sa tahad saada, siis oled sa suurepärane inimene, ükskõik, mis varem on juhtunud.»

Tagasi üles