20 nõuannet algajale mediteerijale: kuidas, miks ja millal alustada?

Foto: PantherMedia / Scanpix

«Üks olulisemaid harjumusi, mis ma olen viimase kümne aasta jooksul omandanud, on raudselt mediteerimisharjumus,» ütleb Leo Babauta väljaandes Zen Habits. «Mediteerimine on mul aidanud olla rahulikum, keskendunum, vähem murelik ning rohkem tähelepanelik kõige suhtes mu elus.» Kuidas aga alustada?

Leo tunnistab, et mediteerimise õppimine pole lihtsamate killast, kuid on kindlasti hädavajalik, et mõista seda, mis toimub meie peades. «Ärge eeldage, et te olete kohe selles osavad, seda tuleb õppida nagu iga teist oskust,» lohutab Leo. Ta on algajatele kokku pannud nimekirja, mida tasub jälgida. «Te ei pea tegema kõiki asju ühekorraga. Proovige siit mõnda ning pööduge mõne aja pärast selle artikli juurde tagasi, et proovida midagi muud.»

1. Lihtsalt istu paar minutit. See tundub naeruväärselt lihtne: lihtsalt paar minutit mediteerida. See on täiuslik. Lihtsalt alusta paari minutiga päevas. Kui sellega läheb hästi, pikenda aega paari minuti võrra ning tee seda nädalakese. Vähehaaval mediteerimisaega pikendades kahe kuu pärast mediteerid sa juba kümme minutit päevas ja see on suurepärane! Aga alusta tibusammudega.
2. Tee seda esimese asjana igal hommikul. On lihtne endale lubada, et täna ma mediteerin, ning siis see unustada. Selle asemel pane endale meeldetuletus mediteerida või jäta endale kirjake, kus sa seda hommikul kindlasti näeks.
3. Ära keskendu sellele, kuidas, lihtsalt tee. Suur osa inimesi muretsevad, kus istuda, millist patja kasutada ... See kõik on kena, kuid ebavajalik. Sa ju alustad paari minutiga, nii et leia lihtsalt koht, kus sul on mugav – diivan, tugitool, voodi või põrand, ning lihtsalt istu. Sa võid kogemuse parandamise peale mõelda hiljem, et sul oleks pikema aja jooksul mugav istuda, aga alguses pole see väga oluline.
4. Mõtle sellele, kuidas sa end tunned. Mediteerimissessiooni alustades mõtle sellele, kuidas sa end tunned. Kuidas tunneb end su keha, milline on su tuju? Oled sa rahulik, närviline? Ükskõik, kuidas sa end tunned, see on täiesti okei.
5. Loe oma hingetõmbeid. Kui oled end paika sättinud, keskendu oma hingamisele. Lihtsalt keskendu sellele, kuidas sa hingad, kuidas õhk liigub läbi nina kopsudesse. Loe üheni, kui sa hingad sisse ning kaheni, kui sa hingad välja. Korda kümneni ning alusta otsast peale.
6. Tule tagasi, kui mõte läheb rändama. Su mõte läheb kindlasti rändama ja see on normaalne. Kui sa märkad, et oled läinud rändama, naerata ning tule tagasi hingamise loendamise juurde. Alusta taas ühest. Sa võid tunda end frustreerituna, aga on täiesti okei, kui sa ei suuda täielikult keskenduda.
7. Arenda armastavat hoiakut. Kui sa märkad erinevaid mõtteid ja tundeid tõusmas, suhtu neisse sõbralikult. Vaata neid kui sõpru, mitte kui segajaid või vaenlasi. Nad on osa sinust, aga nad pole sina. Ole sõbralik, mitte karm.
8. Ära muretse, et sa teed midagi valesti. Sa hakkad muretsema selle üle, et teed midagi valesti. Ka see on okei, me kõik kipume nii mõtlema. Pole täiuslikku viisi mediteerida, peaasi, et sa seda teed.
9. Ära muretse, et sa ei saa pead mõtetest tühjaks. Inimesed arvavad, et mediteerimine on pea puhastamine mõtetest, aga see pole. Vahel võib see juhtuda, aga see pole «eesmärk». On normaalne, et su peas on mõtted, meie ajud on mõttevabrikud, me ei saa neid välja lülitada. Proovi selle asemel hoopis oma tähelepanu keskendumist treenida.
10. Jää tunnete juurde, mis tärkavad. Jah, ennist soovitasin pöörduda tagasi hingamise juurde, aga kui sa oled juba nädal aega mediteerimist harjutanud, võid sa proovida selle tunde juurde jääda, mis tärkab. Me kipume vältima viha- või frustratsioonitundeid, aga üks imetabasemaid mediteerimispraktikaid on mõneks ajaks selle tunde kõrvale jäämine. Lihtsalt jää ja ole uudishimulik.
11. Õpi end tundma. Mediteerimine ei tiirle ainult tähelepanu ja keskendumise ümber, selle eesmärk on teada saada, kuidas su mõte töötab. Mis su peas toimub? Kui sa jälgid, kuidas su mõte rändab, püüab vältida ebameeldivaid tundeid ja mõtteid – nii õpid sa end palju paremini tundma.
12. Saa iseendaga sõbraks. Kui sa õpid end tundma, ole sõbralik ning ära kritiseeri. Sa õpid sõpra tundma. Naerata ja armasta end.
13. «Skänni» oma keha. Veel üks asi, mida sa võid teha, kui oled hingamise jälgimises paremaks saanud, on tähelepanu ühele kehaosale keskendamine. Alusta jalataldadest: kuidas nemad end tunnevad? Aeglaselt liigu oma varvasteni, sealt edasi pahkluudeni ja nii edasi, kuni pealaeni välja.
14. Märka valgust, helisid, energiaid. Veel üks võimalus tähelepanu keskendada, kui oled juba hingamises osavam, on valgus sinu ümber. Lihtsalt hoia oma silmad ühes punktis ning märka valgust, mis on toas. Järgmisel päeval märka helisid, kolmandal päeval aga toa energiaid, sh helisid ja valgust.
15. Pühendu. Ära ütle, et okei, ma proovin seda paar päeva. Pühendu täielikult. Otsusta, et teed seda vähemalt kuu aega.
16. Sa saad seda teha kõikjal. Kui sa reisid või hommikul tuleb midagi vahele, sa saad mediteerida nii kontoris kui pargis, nii liigeldes kui kõndides. Istudes on parim mediteerimisega algust teha, aga tegelikult harjutad sa selleks, et olla teadlik pidevalt, kogu oma elu.
17. Proovi juhitud meditatsiooni. Kui sul on nii lihtsam, võid veebist leida sadu erinevaid mediteerimislindistusi, kus sind juhatatakse. Kasuta otsisõna guided meditation.
18. Räägi sõbraga. Kuigi paljudele meeldib mediteerida üksinda, võid sa proovida seda koos lapse või kallimaga. Või siis lihtsalt lepi sõbraga kokku, et võtate hommikuti teineteisega pärast mediteerimist ühendust.
19. Leia kogukond. Veel parem on, kui leiad hulga inimesi, kes tegelevad meditatsiooniga. Nii saate asja arutada, sa saad küsida küsimusi ning leiad inimesi, kes sind ergutavad.
20. Naerata, kui oled lõpetanud. Kui su paar minutit on läbi saanud, naerata. Ole tänulik, et sa leidsid enda jaoks selle aja, et sa pidasid endale antud lubadusest kinni, et sa näitasid endale, et oled usaldusväärne, et sa võtsid enda tundma õppimiseks aega, et sa oled endaga nüüd parem sõber. Need olid su elust hämmastavad kaks minutit.