/nginx/o/2010/12/22/488045t1h98da.jpg)
Igal talvel pudiseb ka Euroopa südames taevast korra või kaks valgeid ebemeid. Jälle vallandub lumepaanika ja aastast aastasse kordub sama: liiklust tabab halvatus ja lennujaamad sulguvad.
Urmas Väljaots: vihmavarjuga lumes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kujukaks tõestuseks oli detsembri alguses Pariisis möllanud «lumetorm». Seesama, mis paar päeva hiljem Monika artistinime all Eestis tuuritas. Pariisis nähtu oli erinevalt Monsast Eesti mõistes tavaline talve alguse lumesibin, mis maa korraks valgeks võõpab, et siis paari päevaga kaduda.
Tõsi, sellist, kohati lausa kümnesentimeetrist lörtsisuppi ma siin veel näinud polnud, ja ilmajaama andmeil ka mitte teised pärast 1987. aastat saabunud-sündinud.
Pesuehtne Pariisi värvuke aga haarab räitsakaid nähes vihmavarju järele. Esmakordsel kohtumisel on see vaatepilt talveriigist tulijale vägagi lõbustav.
Meil ei tuleks selline mõte pähe karmimaski lumesajus! Ega sobivaid jalanõusidki osata või soovita valida. Pole üldse harv, kui keset klimaatilist katarsist tipib stiilne pariisitar endiselt vapralt tikk-kontsadel. Pigem surm kui puhvatossud.
Äärmisel juhul on mõni ettenägelikum hankinud kultusbrändi UGG trendilammastest jalamuhvid, mis kepsud soojad-kuivad hoiavad.
Mõni otsib kapist välja suusapuhkuseks mõeldud trendika, kuid hirmkalli Moncleri sulejope või selle rahakotisõbralikuma variandi Uniqlost. Vanema põlvkonna daamidel on varutud karusnahku. Kõige pesuehtsam Pariisi varblane harrastab külmal ajal hoopis kihistamist.
Kerge jope või mantli all on jakk, mille all omakorda üks kardigan, siis teine, siis vest, siis kolmas ja siis veel midagi. Kihiline nagu sibul. Või matrjoška, mis kõlab tunduvalt poeetilisemalt, nagu üks mu moesõbranna Facebookis enda kirjelduseks märkis.
Keset vahelduvat lumemäsu särab linn tänu uutele LED-lambikestele rohkem ja säästlikumalt kui kunagi varem. Kohalik raepress raporteeris järjekordsetest töövõitudest. 200 elektrikut rabasid 200 km jõuluvanikute ja 200 km tänavate kaunistamise nimel, iga kvartali kommersantide ja poodnike kulu ning kirjadega. Linn maksab jõulumöllust vaid väikse osa.
Kui poodides käib tavaline jõulueelne sagin, siis traditsiooniliste «asi»-kinkide kõrval on üha populaarsemaks muutumas immateriaalsed kingitused – kinkekarbid, mis pakuvad saajale valikut iluteenuseid, gurmee-elamusi, elunautlevaid nädalavahetusi vm.