Üksi koju jäämist ei tohiks lapsele peale sundida

Õpeta lapsele, kuidas ust lukust lahti saada ja lukku panna. Foto: Vida Press

«Nii Lastekaitse Liidu kui spetsialistide seisukoht on, et eelkooliealist last ei oleks mõistlik üksi jätta. Samas kui laps läheb kooli, eeldatakse, et ta läheb ja tuleb koolist iseseisvalt, seega oleks mingi periood vaja last selleks ette valmistada ja harjutada,» sõnab Rajaleidja psühholoog Ada Kiipus Emmede Klubis. 

Psühholoogi sõnul on lapsed väga erinevad. Kui mõned on iseseisvad, arukad ja saavad üksiolemisega kenasti hakkama, siis teised võivad kogu aeg leiutada midagi, mis võib neile endale  ja teistele ohtlikuks osutuda.

Kiipuse sõnul võiks laps üksi koju jäämise kohta ise soovi avaldada. «Vastasel juhul võivad võimenduda lapse hirmud, mis oluliselt mõjutavad üleüldist emotsionaalset toimetulekut. Lapsi hakatakse ikka harjutama ju tasapisi, algul poole tunni kaupa nt korra poes käies ja nii vaikselt edasi suurendades aega. Ja seejärel küsides ju lapselt tagasisidet, kuidas ta ennast tunneb ja kuidas tal üksi olla on.»

Kui laps on üski kodus, peab tal psühholoogi sõnul olema võimalik igal hetkel võtta ühendust täiskasvanud inimesega, on see siis naabritädi uksele koputamine või telefoni teel vanematega ühenduse saamine. «Mis tähendab, et laps peab saama ukse lukku ja lukust lahti ning oskama kindlalt telefoni kasutada,» täpsustab ta.

Enne tuleks kodu üle vaadata ja teha see nii turvaliseks kui võimalik, eemaldada kättesaadavatest kohtadest kodukeemia ja muud tervisele ohtu tekitavad ained (äädikas, rohud, tikud jne). «Samuti oleks lapsele korduvalt vaja üle korrata ohutusreeglid, vajadusel pildiliselt seinale panna ja veenduda, et laps sai teist aru. Ka esimese klassi lapsel ei tohiks üksiolemise aeg olla liiga pikk. Tegelikult on vanem ikka kõige suurem ekspert oma lapse osas ning tunneb, kas laps saab üksi hakkama või vajab ta veel küpsemiseks aega. Ülehoolitsemine on muidugi teine äärmus.»